Eesti Mereakadeemia rektori valimised
Täna toimub Luise 1/3 asuvas mereakadeemia suures saalis kolme rektorikandidaadi ettekannete ette kandmine. Jüri Lember, Urmas Lips ja Viljar Jaamu. Kelle visioon läheb paremini kokku rahva omaga? Kes suudab nõunike kogu enda poole võita? Kas on veel seal midagi võita või on koht juba ära jagatud? Elame, näeme. Olen kindlasti kohal.
Kohale tulnud inimeste seas võis silmata praegust veeteede ameti peadirektorit Andrus Maidet, laiali läinud RAS Eesti Merelaevanduse peadirektorit Toivo Ninnast, kaptenite klubi presidenti kapten Erich Moiki, Eesti Sadamate Liidu tegevdirektorit Viktor Palmetit, kapten Rene Sirolit ja palju teisi. Anto Raukase ees tuleb müts maha võtta. Ta suutis ürituse mõnusa huumoriga läbi viia. Kohe alguses pani Anto reeglid paika. Meremehed peavad järgima teatud distsipliini merel. Nii pandi ka kohe alguses reeglid paika. Iga rektorikandidaat saab 20 minutit aega, et ennast ja oma visiooni Eesti Mereakadeemia arengu kohta aastatel 2005-2010 esitleda. 2 minutit enne 20 minuti täissaamist annab Raukas märku ning 20.ndal minutil on ta sunnitud katkestama.
Loos otsustas, kes alustab ja kes lõpetab ning kes peab vahepealse ettekande.
Urmas Lips, Viljar Jaamu, Jüri Lember.
Urmas Lips - abielus, 4 poega, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat, hetkel Eesti Mereakadeemia prorektor.
Talle paistis muret tegevat Eesti Mereakadeemia maine meedias. Jagelemised Reval Merekooli ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga on oma jälje jätnud. Tundus, et Urmas sihib rohkem teadustöö ja arendusprojektide arvu suurendamise poole. E-õppe juurutamine oli positiivne suund, sellega olen ka ise nõus. Õppejõudude palk mereakadeemias peab muutuma samaväärseks palgaga, mida saavad teiste rakenduslike kõrgkoolide õppejõud. Üliõpilaste omavalitsuse roll peab suurenema. Tihedam koostöö teiste merenduseasutuste ja kõrgkoolidega. Magistri õppekava käivitamine merendusvaldkonnas. Eks selle poole ongi viimastel aastatel püüeldud.
Viljar Jaamu - sündinud 1968. aastal, '87 lõpetas Tallinna Merekooli, 2003. a. doktorikraad TTÜ-s (majandus), sõjaväe läbis Arhangelskis salajastes vägedes (selle pärast ei saanud ka viisat, et merele tööle minna), rahanduspoliitika osakonna juhataja Rahandusministeeriumis.
Tõi Tallinki 200 miljoni kroonisest kahjumist kasumit tootvaks ettevõtteks kahe aastaga.
Jaamu esinemine tundus kuidagi ebakindel. Eks see võib olla natukene närviline olukord, kus sa pead oma mõtted ja tulevikunägemused ette laduma suure rahvahulga ees. Pidev reorganiseerimine tema arvates on negatiivne. Nõustun. See õõnestab personali, üliõpilaskonda ning partnerite usaldusväärsus langeb. 5-aastase tegevuskava sisse jääb koostöö sõlmimine Tallinkiga, BLRT-ga, Saaremaa Laevakompaniiga jt. merendusega tegelevate ettevõtetega. Tuleb teha ülevaade EMA varadest ning kuidas on kõige efektiivsem nende ära kasutamine. Magistriõpe kolmes suunas, teadusuuringute ettevalmistamine, rahvusvahelise õppe ettevalmistamine. Teise aasta plaani sisse jääb EMA teaduskonverentside alustamine, EMA varade renoveerimine vajadusel, magistriõppe kavade täiendamine, teadusuuringud TTÜ-ga, õppejõuduse kvalifikatsiooni tõstmine, akadeemiasse sisseastumiste tase peab tõusma 10-le inimesele ühele kohale (milliste vahenditega see tulemus saavutatakse või milline on see plaan - see jäi saladuseks). Kolmas aasta sisaldab reformide lõpetamist, koostööde alustamist teiste ettevõtetega, eraettevõtete poolt tellitavate uuringute läbiviimist, koostööd teiste Balti mere riikide mere õppeasutustega. Millegipärast oli Viljaril kaasas keegi kaaslane, kes lahendas IT probleeme ning üritas ennast kuidagi peita.
Jüri Lember - vaba-abielus, 5 lapse isa, hetkel rektori kt., Makarovi Mereakadeemia lõpetanud, Eesti Sõltumatute Meremeeste Ametiühingu looja, kaugsõidukapteni diplomiga, lootsimise luba Rootsi saarestikus.
Ei ole vaja hakata jalgratast leiutama, vaid tuleb järgida dokumente, mis on eelnevatel aastatel kirjutatud (EMHK Arengukontseptsioon, Mereharidunõukogu protokolliline otsus, Eesti Merehariduse kontseptsioon, EMA arengukava). Eesti Mereakadeemia põhitegevus oli, on ja peaks ka tulevikus jääma laevaohvitseride ning meretranspordikorralduse tegevus. Sinna kõrvale võime ka teadust teha, kuid pole mõtet haarata suurt tükki, mida meil pole võimalik katki hammustada. Hetkel on loomisel merenduskastri uuring, mis peaks valmima selle aasta oktoobriks. See on tänuväärne tegevus, kuid mind huvitab, kes sellise töö tellis. See ei ole paari päeva töö. Soomlastel kulus selle jaoks tervelt 1 aasta ning kõik oli pühendunud selle loomisele ja samuti sai nende vaev ka kompenseeritud. Loodetavasti ei kannata kvaliteet meie uuringu puhul. Juhtimise alal on visioon järgmine: ISO9001 standardile vastava juhtimissüsteemi lõplik juurutamine, elektroonilise dokumendihalduse juurutamine, tulemustasu juurutamine, sisemise infovahetuse parendamine. Ressursid: põhiprobleemiks on inimressurss, akadeemiline järelkasv. Aastaks 2010 peavad tuludest moodustuma 60% ulatuses riiklikust tellimusest ning 40% tasulistest teenustest. Hetkel on 76/24, eelarve kasv peab olema vähemalt 10% aastas ja sellest vähemalt 60% töötasude kasvuks. Struktuur: plaan on kolida Koplisse, TTÜ majandushoonesse. Sellega hoiab akadeemia hulga raha kokku olles ühes kohas. Hetkel on mereakadeemia laiali pillutud Tallinna erinevatesse linnaosadesse.
Kõik ettekandjad mahutasid oma jutu 20 minuti sisse. Ma ei hakka praegu küsimuste-vastuste ringi siin kirjeldama. Oli teravamaid ja oli ka üldisemaid küsimusi. Paistis, et kõik kandidaadid said vastamisega ilusti hakkama. Puudutati ka Reval Merekooli ja Eesti Mereakadeemia vahelisi suhteid. Jüri Lember suutis väga rahulikult ja osavalt probleemi olemuse saalisviibijateni tuua.
Anto Raukas pani ka piirangud tervele üritusele. Kella 17.00-ks pidi kõik ära lõppema. Aplaus tehti lõpus kõigile esinejatele ühiselt.
Kohale tulnud inimeste seas võis silmata praegust veeteede ameti peadirektorit Andrus Maidet, laiali läinud RAS Eesti Merelaevanduse peadirektorit Toivo Ninnast, kaptenite klubi presidenti kapten Erich Moiki, Eesti Sadamate Liidu tegevdirektorit Viktor Palmetit, kapten Rene Sirolit ja palju teisi. Anto Raukase ees tuleb müts maha võtta. Ta suutis ürituse mõnusa huumoriga läbi viia. Kohe alguses pani Anto reeglid paika. Meremehed peavad järgima teatud distsipliini merel. Nii pandi ka kohe alguses reeglid paika. Iga rektorikandidaat saab 20 minutit aega, et ennast ja oma visiooni Eesti Mereakadeemia arengu kohta aastatel 2005-2010 esitleda. 2 minutit enne 20 minuti täissaamist annab Raukas märku ning 20.ndal minutil on ta sunnitud katkestama.
Loos otsustas, kes alustab ja kes lõpetab ning kes peab vahepealse ettekande.
Urmas Lips, Viljar Jaamu, Jüri Lember.
Urmas Lips - abielus, 4 poega, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat, hetkel Eesti Mereakadeemia prorektor.
Talle paistis muret tegevat Eesti Mereakadeemia maine meedias. Jagelemised Reval Merekooli ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga on oma jälje jätnud. Tundus, et Urmas sihib rohkem teadustöö ja arendusprojektide arvu suurendamise poole. E-õppe juurutamine oli positiivne suund, sellega olen ka ise nõus. Õppejõudude palk mereakadeemias peab muutuma samaväärseks palgaga, mida saavad teiste rakenduslike kõrgkoolide õppejõud. Üliõpilaste omavalitsuse roll peab suurenema. Tihedam koostöö teiste merenduseasutuste ja kõrgkoolidega. Magistri õppekava käivitamine merendusvaldkonnas. Eks selle poole ongi viimastel aastatel püüeldud.
Viljar Jaamu - sündinud 1968. aastal, '87 lõpetas Tallinna Merekooli, 2003. a. doktorikraad TTÜ-s (majandus), sõjaväe läbis Arhangelskis salajastes vägedes (selle pärast ei saanud ka viisat, et merele tööle minna), rahanduspoliitika osakonna juhataja Rahandusministeeriumis.
Tõi Tallinki 200 miljoni kroonisest kahjumist kasumit tootvaks ettevõtteks kahe aastaga.
Jaamu esinemine tundus kuidagi ebakindel. Eks see võib olla natukene närviline olukord, kus sa pead oma mõtted ja tulevikunägemused ette laduma suure rahvahulga ees. Pidev reorganiseerimine tema arvates on negatiivne. Nõustun. See õõnestab personali, üliõpilaskonda ning partnerite usaldusväärsus langeb. 5-aastase tegevuskava sisse jääb koostöö sõlmimine Tallinkiga, BLRT-ga, Saaremaa Laevakompaniiga jt. merendusega tegelevate ettevõtetega. Tuleb teha ülevaade EMA varadest ning kuidas on kõige efektiivsem nende ära kasutamine. Magistriõpe kolmes suunas, teadusuuringute ettevalmistamine, rahvusvahelise õppe ettevalmistamine. Teise aasta plaani sisse jääb EMA teaduskonverentside alustamine, EMA varade renoveerimine vajadusel, magistriõppe kavade täiendamine, teadusuuringud TTÜ-ga, õppejõuduse kvalifikatsiooni tõstmine, akadeemiasse sisseastumiste tase peab tõusma 10-le inimesele ühele kohale (milliste vahenditega see tulemus saavutatakse või milline on see plaan - see jäi saladuseks). Kolmas aasta sisaldab reformide lõpetamist, koostööde alustamist teiste ettevõtetega, eraettevõtete poolt tellitavate uuringute läbiviimist, koostööd teiste Balti mere riikide mere õppeasutustega. Millegipärast oli Viljaril kaasas keegi kaaslane, kes lahendas IT probleeme ning üritas ennast kuidagi peita.
Jüri Lember - vaba-abielus, 5 lapse isa, hetkel rektori kt., Makarovi Mereakadeemia lõpetanud, Eesti Sõltumatute Meremeeste Ametiühingu looja, kaugsõidukapteni diplomiga, lootsimise luba Rootsi saarestikus.
Ei ole vaja hakata jalgratast leiutama, vaid tuleb järgida dokumente, mis on eelnevatel aastatel kirjutatud (EMHK Arengukontseptsioon, Mereharidunõukogu protokolliline otsus, Eesti Merehariduse kontseptsioon, EMA arengukava). Eesti Mereakadeemia põhitegevus oli, on ja peaks ka tulevikus jääma laevaohvitseride ning meretranspordikorralduse tegevus. Sinna kõrvale võime ka teadust teha, kuid pole mõtet haarata suurt tükki, mida meil pole võimalik katki hammustada. Hetkel on loomisel merenduskastri uuring, mis peaks valmima selle aasta oktoobriks. See on tänuväärne tegevus, kuid mind huvitab, kes sellise töö tellis. See ei ole paari päeva töö. Soomlastel kulus selle jaoks tervelt 1 aasta ning kõik oli pühendunud selle loomisele ja samuti sai nende vaev ka kompenseeritud. Loodetavasti ei kannata kvaliteet meie uuringu puhul. Juhtimise alal on visioon järgmine: ISO9001 standardile vastava juhtimissüsteemi lõplik juurutamine, elektroonilise dokumendihalduse juurutamine, tulemustasu juurutamine, sisemise infovahetuse parendamine. Ressursid: põhiprobleemiks on inimressurss, akadeemiline järelkasv. Aastaks 2010 peavad tuludest moodustuma 60% ulatuses riiklikust tellimusest ning 40% tasulistest teenustest. Hetkel on 76/24, eelarve kasv peab olema vähemalt 10% aastas ja sellest vähemalt 60% töötasude kasvuks. Struktuur: plaan on kolida Koplisse, TTÜ majandushoonesse. Sellega hoiab akadeemia hulga raha kokku olles ühes kohas. Hetkel on mereakadeemia laiali pillutud Tallinna erinevatesse linnaosadesse.
Kõik ettekandjad mahutasid oma jutu 20 minuti sisse. Ma ei hakka praegu küsimuste-vastuste ringi siin kirjeldama. Oli teravamaid ja oli ka üldisemaid küsimusi. Paistis, et kõik kandidaadid said vastamisega ilusti hakkama. Puudutati ka Reval Merekooli ja Eesti Mereakadeemia vahelisi suhteid. Jüri Lember suutis väga rahulikult ja osavalt probleemi olemuse saalisviibijateni tuua.
Anto Raukas pani ka piirangud tervele üritusele. Kella 17.00-ks pidi kõik ära lõppema. Aplaus tehti lõpus kõigile esinejatele ühiselt.
posted by Dan at 13:23
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home