neljapäev, november 24, 2005

Eesti ühines meresõiduohutust suurendava Stockholmi kokkuleppega

Vabariigi Valitsus ühines oma 24. novembri korraldusega Loode-Euroopa ja Läänemere määratud sadamatesse, sadamatest või sadamate vahel plaanilisi rahvusvahelisi regulaarreise tegevate ro-ro reisilaevade eripüstivusnõuete kokkuleppega, mida teatakse ka Stockholmi kokkuleppena.

Kokkulepe aitab suurendada meresõiduohutust Läänemere regioonis: laev peab jääma olulise lainekõrguse korral stabiilseks ega tohi kaaduda, kui ta on vigastatud (kuni kaks ruumi uputatud) ja/või kui vesi on tunginud autotekile.

Kokkuleppe väljatöötamise ja sõlmimise ajendiks oli mootorlaev Estonia katastroof. Kokkulepe sõlmiti ro-ro reisilaevade meresõiduohutuse tõstmiseks rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) kohaselt. Eesti lipu all sõidab praegu 8 ro-ro reisilaeva, millele kokkulepet kohaldatakse.

Kokkuleppega on ühinenud kõik Loode-Euroopa ja Läänemere äärsed EL vanad liikmesriigid ning Norra ja Island.

Kuigi Eesti ei olnud siiani konventsiooni pooleks, täitsid nimetatud nõudeid Eesti laevaomanikud juba 1998 aastast. Samuti on kõnealused nõuded inkorporeeritud Eesti õigusesse Euroopa Liidu õigusest tulenevalt.

Kokkulepe jõustub Eesti suhtes 30 päeva möödumisel päevast, mil ühinemiskiri on hoiule antud rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO peasekretärile.

Kaadumiseks nimetatakse laeva ümber või kummuli minekut püstivuse kaotamisel. Laev kaadub, kui tema raskuskese on tõstetud liiga kõrgele ja seepärast ei teki jõumomenti, mis kreeni korral viiks laeva püstiasendisse, vaid vastupidi, tekib kaadumist soodustav jõumoment.

Eripüstivus on laeva võime vastu panna teda tasakaaluasendist välja viivatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende lakkamist tagasi tasakaaluasendisse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

0 Comments:

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home