Revali Merekool
Konkureeriv kursuste korraldaja Eesti Mereakadeemiale on Eestis ainult erakool Reval Merekool. "Väike" vimm nende kahe (riigi- ja eraasutuse) vahel on kestnud juba 1999. aastast.
Täna tekkis võimalus külastada kõneall olevat asutust. Loomulikult ei jäänud ma teist võimalust ootama. Kohale jõudes (Kaevuri 1) sai läbitud kogenud instruktorite juhendamisel väike ekskursioon peahoones. Mitmes klassis toimusid kursused. Kahjuks oli laevasimulaator välja lülitatud. Oleksin tahtnud võrdlusmomendi pärast seda funktsioneerimas näha. Peale majas ringi kolamist viidi meid kurikuulsasse Süsta sadamasse, kuhu olid kogunenud juba tulevased mehhaanikud, kes ootasid termokostüümides vette minekut. 2 kiirpaati ja üks päästepaat lasti vette. Koheselt mehitati need kadettide poolt. Naljaga pooleks küsiti, kas keegi soovib nendega ka ühineda. Miks mitte, vastasin mina ning kiirustasin riietehoiu poole (ümber ehitatud konteiner, mis sisaldab peale riietusruumi veel tualetti ja sauna (mis oli muideks sisse lülitatud ja millest hiljem ka palju kasu tuli). Koorisin ennast riidest lahti ja ajasin erkpunase kostüümi selga. Pingviinid kõnnivad niimoodi nagu meie seal ringi tatsasime. Istutasin ennast kiirpaati ning sõitsime merele. Harjutati paatide juhtimist, ükseteise pardasse lähenemist, meeskonnaliikme veest välja tõmbamist paati ning manööverdamist. Sain ka ise käed valgeks :) Nostalgiline tunne tuli peale. Pole ammu merele saanud. Kuna treeningprogramm kadettide jaoks kestis veel edasi, siis otsustasin (päästeparve ronimine ja selle teistpidi keeramine on mul niigi selge) kiirendada programmi enda jaoks, kuna teised ootasid minu järgi. Viimane etteaste oli 6 meetri kõrguselt merre hüppamine. Iga hüppe eel on olnud tunne, et rsk...on kõrge. Kuid peale hüpet kisub alati tagasi üles ja uuesti hüppama. Vee temperatuur oli meeste jutu järgi ligi 4-5 kraadi. Arvan, et siiski rohkem. See jutt on noorte meeste hirmutamiseks rohkem välja mõeldud.
Edasi kostüüm maha, ruttu sauna, ülikond selga ja tagasi tööle. Kell sai 17.00.
Mõne pildi riputan võib-olla homme üles, kui midagi välja tuli.
Täna tekkis võimalus külastada kõneall olevat asutust. Loomulikult ei jäänud ma teist võimalust ootama. Kohale jõudes (Kaevuri 1) sai läbitud kogenud instruktorite juhendamisel väike ekskursioon peahoones. Mitmes klassis toimusid kursused. Kahjuks oli laevasimulaator välja lülitatud. Oleksin tahtnud võrdlusmomendi pärast seda funktsioneerimas näha. Peale majas ringi kolamist viidi meid kurikuulsasse Süsta sadamasse, kuhu olid kogunenud juba tulevased mehhaanikud, kes ootasid termokostüümides vette minekut. 2 kiirpaati ja üks päästepaat lasti vette. Koheselt mehitati need kadettide poolt. Naljaga pooleks küsiti, kas keegi soovib nendega ka ühineda. Miks mitte, vastasin mina ning kiirustasin riietehoiu poole (ümber ehitatud konteiner, mis sisaldab peale riietusruumi veel tualetti ja sauna (mis oli muideks sisse lülitatud ja millest hiljem ka palju kasu tuli). Koorisin ennast riidest lahti ja ajasin erkpunase kostüümi selga. Pingviinid kõnnivad niimoodi nagu meie seal ringi tatsasime. Istutasin ennast kiirpaati ning sõitsime merele. Harjutati paatide juhtimist, ükseteise pardasse lähenemist, meeskonnaliikme veest välja tõmbamist paati ning manööverdamist. Sain ka ise käed valgeks :) Nostalgiline tunne tuli peale. Pole ammu merele saanud. Kuna treeningprogramm kadettide jaoks kestis veel edasi, siis otsustasin (päästeparve ronimine ja selle teistpidi keeramine on mul niigi selge) kiirendada programmi enda jaoks, kuna teised ootasid minu järgi. Viimane etteaste oli 6 meetri kõrguselt merre hüppamine. Iga hüppe eel on olnud tunne, et rsk...on kõrge. Kuid peale hüpet kisub alati tagasi üles ja uuesti hüppama. Vee temperatuur oli meeste jutu järgi ligi 4-5 kraadi. Arvan, et siiski rohkem. See jutt on noorte meeste hirmutamiseks rohkem välja mõeldud.
Edasi kostüüm maha, ruttu sauna, ülikond selga ja tagasi tööle. Kell sai 17.00.
Mõne pildi riputan võib-olla homme üles, kui midagi välja tuli.
posted by Dan at 17:20
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home