Meretund - 17. september 2005

17. septembri Meretunni teemad:

• Eesti Laevaomanike Liidu esindajad käisid majandus- ja kommunikatsiooniministri vastuvõtul. Teemaks oli Eesti laevanduse kurb olukord ning võimalused seda parandada. Mitmed riigid on hakanud oma konkurentsivõime tõstmiseks vabastama laevandusfirmasid sotsiaal- ja tulumaksust. Enam ei konkureeri ainult laevafirmad omavahel, vaid riigid. Tark riik on see, kes oskab ära kasutada enda tugevusi ning teise riigi nõrkusi. Eesti riik tundib olevat ainuke riik, kes pole midagi reaalset teinud oma merenduse parandamiseks. Märksõna - merenduskomisjon. Heido Vitsur (ministri nõunik, MKM).
• 10 kalapüügifirmat tulid Paikusel kokku ning lõid Eesti Kalapüüdjate Ühistu. Andres Varik (EKÜ juhatuse esimees).
• Eesti Põllumajandusülikool ostis Võrtsjärve limnoloogia jaamale endise hüdrograafia laeva EVA-319. Laeva hakatakse kasutama Peipsi järve ja Võrtsjärve seire jaoks. Ain Järvalt (limnoloogia jaama juhataja).
• Kuidas näeb välja Eesti mereseadusandlus merereostuse rahvusvaheliste konventsioonide ja fondide valguses? Maailmas on hetkel 49 riiki, kes on kahe vana konventsiooni osapooled. Muu maailm maksab raha juba 1992 aasta fondi. Eesti ei taha millegipärast, et tema rannikuvetes naftareostuse korral kahju saaks hüvitatud. Nende aastate jooksul ei ole suudetud ühineda 1992 aasta fondiga olgugi, et Eestile selles fondis osalemise eest mingisuguseid maksekohustusi ei tule, sest fondi teevad sissemakseid naftat müüvad, tootjad või töötlevad firmad, kes impordivad seda 150.000 t aastas. Lloyd's List ajakirja andmetel on õnnetuse võimalus suurema kui 10.000 tonnise tankeriga 1 kord 50 aasta jooksul. Eesti riik peab olema valmis kolmeks funktsiooniks: esinema lipuriigina, olema sadamariik ning rannikuriik. Hetkel pole Eestil õiguslikku alust, millega võtta vastutusele territoriaalmere või majandusvööndi reostajat, sest kehtiv Veeseadus on õigusakt, mis kehtib Eesti Vabariigi maismaa territooriumi ja siseveekogude suhtes. Heiki Lindpere (TÜ Õigusinstituudi direktor).
  

Intervjuu Heiki Lindperega on salvestatud paar aastat tagasi. Kas Eesti riigis on midagi selle aja jooksul muutunud?