Meretund Kuku Raadios - 16.aprill 2005

Huberti meretund on saade, mis kajastab Eesti merendusringkonna uudiseid üks kord nädalas laupäeva hommikuti. Kordust saab kuulata laupäeva õhtul. Ja kelle jääb üldse kuulmata see saade laupäeval, võib omale arvutisse tõmmata salvestatud saate SIIT. See on saade, millist näiteks Soomes pole. Hea ajakirjanikuga suudab Hubert välja tuua enamus valupunkte Eesti merenduses. Ja neid on palju. Pidev kritiseerimine ja nõu andmine pole siiski suutnud midagi paremaks muuta. Senimaani ei suuda ministeeriumid ja valitsus aru saada, millise tähtsusega on meri ja merendus Eesti Vabariigile. Aina rumalamaid ja rumalamaid seaduseid/määruseid antakse välja. Miks see nii on? Vist pole aega ja tahtmist süveneda probleemi. Ega ei jõuagi süveneda, kuna on niigi palju tegemist valitsuse ja ministrite vahetusega.

16. aprilli saates käsitles saatejuht järgmiseid teemasid:

• Eesti Mereakadeemia rektori valimised. Eetris kõlasid kandidaatide visioonid mereakadeemia arengust, lühendatud variandis. Sama teemat kajastasin ka mina allpool. Uus rektor valitakse 6.mail.

• Transestonia 2005 - transiidikonverents toimus 13. aprillil Lillepaviljonis, kuhu oli kokku tulnud ligi poolteistsada kuulajat. Ürituse juht, Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet, muljetas konverentsi teemadel ning rääkis Eesti transiidi olukorrast. Laevatransport on kõige odavam transpordiviis. Teemadest olid arutuse all konkreetsed kaubagrupid. Üldist juttu oli vähe. Elektroonika ja tarbekaubad on selline kaubagrupp, mis praegu läbi Soome, Läti ja Leedu lähevad, kuid meist läheb see mööda. Leiti, et sadamad ja raudtee saaksid selle veoga hakkama. Kitsaskoht peitub autotranspordis. Tarbekaubad ja elektroonika liiguvad kahes suunas: Euroopast meritsi meie sadamasse ja edasi autotranspordiga jaotuskeskustest edasi Venemaale või lõuna poole; teine suund on sõiduautode transiit, kuid see on hetkel olematu. Põhjus seisneb maanteetranspordis - me ei suuda sadamas need kaubad autode peale panna. Kolmas kaubaartikkel on taimsed kaubad....Laevaliine Euroopast Eesti suunas on väga vähe, mis veaksid ära autosid. Põhjus seisneb maismaa- ja lähimeretranspordi omavahelises suhtes. Lähimerevedu ei käivitu täismahus, kui puudub maismaatransport. Plaanis on pilootprojekt - käivitada suuremahuliste pikkade autode vedu läbi teatud Eesti teede koridori. Tulemuseks ootame, et elektroonika ja tarbekaupade transiit hakkab ka läbi Eesti minema. Samuti puudutati naftatransiiti.

• 26 laevandusteaduskonna X lennu kadetti said vahitüürimehe diplomid kätte. Laevandusteaduskonna dekaan, kaugsõidukapten Rein Raudsalu andis telefoniintervjuu. Kokku on 10 aasta jooksul saanud kõrghariduse 293 tüürimeest (s.h. ka mina :)). Keskmine hinne lõpueksamitel oli 4,2. Töö on juba kõik lõpetajad omale leidnud. Kes Eesti laevadel, kes Eesti laevaagentuuride kaudu, kes otse välislipu alla sõitma (Hollandi, Saksa jne.). Kõrgharidusega tüürimehi ei lasta maailmas väga palju välja. Paljud riigid ei pea vajalikuks tüürimeestele kõrgharidust anda.