teisipäev, mai 31, 2005

Eesti liitus ÜRO mereõiguse konventsiooniga

Riigikogu võttis täna vastu ÜRO mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse, millega Eesti saab loa kasutada rahvusvaheliselt korrastatud merenduse õigusregulatsiooni.

Samuti saab Eesti osaleda konventsioonist tulenevates programmides ja rahvusvahelistes mereuuringute ning merekeskkonnakaitse alastes projektides.

Konventsiooniga ühinemine toob ka kaasa meresõiduga seotud ettevõtluse majandusliku elavnemise, mille tulemusel tekib juurde uusi töökohti.

“Kuivõrd konventsiooni osalisteks on Eesti Läänemere äärsed naaberriigid nagu Vene Föderatsioon, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, on raske või isegi võimatu mitte ühineda,” märkis lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Gerli Koppel.

“See võib kahjustada nii Eesti rahvusvahelist koostöövõimealast mainet, aga ka raskendada mereprotestide ja teiste riikidevaheliste vaidluste lahendamist,” tõdes ta.

Riigile tekivad ühinemise järjel täiendavad kulutused seoses osalemisega konventsioonist tulenevates erinevates institutsioonides, organisatsioonides (nt Rahvusvahelises Süvamerepõhja Organisatsioonis) või nende allasutustes, organites või allorganites juhul, kui Eesti neisse valitakse või peab vajalikuks neis osaleda.

ÜRO mereõiguse konventsioon võeti vastu 10. detsembril 1982. aastal Montego Bays, Jamaical. Konventsioon jõustus 16. novembril 1994. aastal. Selle aasta 1. veebruari seisuga on ÜRO konventsiooni osapoolteks 148 riiki.

ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XI osa rakenduskokkulepe koostati 28. juulil 1994. aastal New Yorgis ja jõustus 28. juulil 1996. aastal. 1. veebruaril oli kokkuleppe osapoolteks 121 riiki.

Konventsioon ja kokkulepe jõustuvad Eesti Vabariigi suhtes 30 päeva möödudes ühinemiskirja hoiuleandmisest ÜRO peasekretärile. Ühinemisel saab Eesti ka Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni liikmeks.

0 Comments:

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home