reede, mai 13, 2005

Riigikogu võttis vastu meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse

Riigikogu võttis neljapäevasel istungil 74 poolthäälega vastu meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Seaduse eesmärgiks on meresõiduohutuse muutmine ning selle kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonidega.

Seadusega tehakse meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse hetkel kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid.

Seadus võimaldab täielikult ühtlustada mitmed käesolevaks ajaks jõustunud EL õigusaktid - EL määrus laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta ja direktiiv laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates. Seadus täpsustab meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust. Samuti täpsustab seadus trahvide määramise ja suurused seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa Eesti laevade meresõiduohutuse tõstmisele.

Lisaks aitab seaduse vastuvõtmine kaitsta tõhusamalt keskkonda, kehtestades sadamatele kohustuse sõltumata äraantavast kogusest sadamatasu arvelt vastu võtta laeva pilsivesi, fekaalvesi, prügi, masinaruumist pärinevad naftat sisaldavad jäätmed ja muud laevajäätmed. Nimetatud kohustus tagab olukorra, kus laev on huvitatud laevajäätmete sadamale üleandmisest, kuna selle eest tasutakse olenemata sellest, kas jäätmeid reaalselt ära anti. Eeldatavasti vähendab selline tasude süsteem laevajäätmete võimalikku merre heitmist.

Seaduse vastuvõtmine toob aga Eesti laevaomanikele kaasa teatava kulude kasvu. Näiteks peab laevaomanik katma laeva automaatse identifitseerimise seadmete ja reisiinfo salvestite paigaldamise kulud. Samas tuleks need kulud laevaomanikel kanda ka ilma seadusemuudatuseta, kuna seadmete paigaldamise kohustus tuleneb rahvusvahelistest konventsioonidest.

Seaduse rakendamine toob kaasa täiendavaid kulutusi ka riigieelarvele. Laevade ja sadamarajatiste turvalisusega seotud ülesannetest ja järelevalvekohustusest tulenevalt suurenevad Veeteede Ameti kulud umbes 520 000 krooni võrra aastas. Nimetatud summa on vajalik olemasolevate järelevalveametnike täiendkoolituseks ja vajadusel ühe täiendava inspektori töölevõtmiseks. Samuti on vajalik täiendavate laevade turvalisuse ülevaatuste ning sadamate turvalisuse auditite läbiviimine.

Täna vastuvõetud seadusega muutunud seaduste hulka kuuluvad meresõiduohutuse seadust, sadamaseadust, kaubandusliku meresõidu koodeksit, erakooliseadust, kutseõppeasutuse seadust, rakenduskõrgkooli seadust ja mereteenistuse seadust.

Seaduse valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakond koostöös Veeteede Ametiga.

0 Comments:

Postita kommentaar

Links to this post:

Looge link

<< Home