Katrina New Orleansis / Katrina over New Orleans

Tina on mõned pildid välja pannud Katrina järgsest New Orleansist.

Plahvatus laeval / Explosion on ship

Terrorismi levimine merenduses on hirmutav. Reisilaev oma 1500-2000 reisijaga on väga hea sihtmärk, et tähelepanu saavutada. Tuletagem meelde m/l Estonia laevahukku, mille põhjustes siiamaani ei suudeta üksmeelt saavutada ning mille erinevad versioonid pakuvad materjale filmiks ja raamatuks veel aastateks.

Pühapäeva hommikul kell 07:30 plahvatas pomm m/l Dona Ramona'l. Põlve peal valmistatud seadeldis oli paigutatud laevakambüüsi gaasisilindrite kõrvale. Laev ei olnud plahvatuse hetkeks sadamast veel väljunud, reisijad tulid alles pardale. Vigastada sai vähemalt 30 inimest, nendest 9 last. Basilan'i saar on tuntud kui Abu Sayyaf'i moslemi mässuliste baas.

Katrina ootel

Orkaan Katrina / Hurricane Katrina

Järjekordne ilusa nimega orkaan liigub onusämmi maa poole. Kas pole hirmuäratav? Valgete piirjoontega on märgitud Florida ja Kuuba.

Siin pildi peal on näha Katrina tee üle Florida üleeile.
Loe ja vaata, kuidas New Orleans valmistub orkaani tulekuks, mis toimub naftapuurtornidel Mehhiko lahes ja palju muud.
Rannikule jõudes on tuule kiirus orkaanis 135-140 sõlme (250-260 km/h).

Meretund - 30. juuli 2005

30. juuli Meretunni teemad:

• Londonis toimunul merekeskkonnakaitse komitee istungil otsustati kuulutada Läänemeri eriti tundlikuks merealaks. Otsus kuulutada Läänemeri eriti tundlikuks alaks on mitme aasta töö tulemus. Mis muutub sellega, et selline otsus vastu võeti? Sellega antakse signaal laevandusfirmadele, et Läänemeri on väga haavatav laevade poolt. Täiendavate meetmetega kasutuselevõtt on vajalik, et kaitsta merd ning vähendada tema haavatavatust või halvimal juhul tema viimist täieliku hukuni. Ainsa riigina oli vastu sellele otsusele Venemaa. Olav Luhthein (Keskkonnaministeeriumi veeosakonna nõunik).
• Muuga sadama uue söeterminaali ääres sildus esimene laev. Uus terminal paikneb 43 ha suurusel territooriumil. Terminal käitab transiitkaupa. Aasta võimsuseks on kavandatud 5 miljonit tonni, sellel aastal plaanitakse käitleda umbes 2 miljonit tonni. Tiina Liitmäe (Tallinna Sadama turundusosakonna juhataja).
• See ei ole enam kellelegi uudis, et kiirlaevad tekitavad kahju Tallinna lahel. Sellel aastal väljus päeviti 42 laeva Tallinna sadamast ning samapalju tuli ka sisse. Soomes seadusandlus paneb paika liikluse veeteedel. Näide, kuidas Soomes menetletakse ettepanekuid muudatusteks. Heino Levald (tehnikakandidaat, Eesti Mereakadeemia professor).
• Käsmu Viikingipäevad. Käsmu Meremuuseum korraldas sellel aastal juba neljandad viikingipäevad. Aarne Vaik (Käsmu Meremuuseumi direktor)
• Mälestusest meresõidust. Tõnu Tiivel (Kaugsõidukapten)
  

Poolgracht'i madrused / AB's on Poolgracht

photo by Dan
m/v Poolgracht.

Praamide sügisene sõidugraafik

Saaremaa Laevakompanii teatel lähevad Kuivastu-Virtsu ja Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliinid septembri alguses üle sügisesele hõredamale sõidugraafikule, millega kaasneb ka tavapärane piletihindade langus.

Saaremaa Laevakompanii teenindusjuhi Anu Hiiuväina sõnul on täpsem info sõidugraafiku ja piletihinna muudatuste kohta üleval ettevõtte kodulehel, samuti saab infot broneerimiskeskusest ning piletimüügikassadest.

Kuivastu-Virtsu liinil hakkab sügisgraafik kehtima alates 1. septembrist, Rohuküla-Heltermaa liinil 5. septembrist. Soodsam hinnakiri jõustub mõlemal liinil alates 1. septembrist.

Reisija tavapilet Kuivastu-Virtsu liinil hakkab maksma senise 35 krooni asemel 20, sooduspiletid 15 krooni asemel 10 krooni.

Sõiduauto üleveo hind langeb 70 kroonilt 55 kroonile. Rohuküla-Heltermaa liini reisija tavapileti hind langeb 45 kroonilt 25 kroonile, sooduspilet 20 kroonilt 12 kroonile. Sõiduauto ülevedu odavneb 20 krooni, hakates maksma 75 krooni.

Kõigil SLK hallatavatel parvlaevaliinidel saavad tasuta sõita eelkooliealised lapsed, puudega lapsed ja sügava puudega isikud.

Postimees, 25.08.2005

Nõuded väikelaevnikele lihtsamaks

Täna, 25. augustil kiitis valitsus heaks määruse, mis tulenevalt praktilise elu vajadustest lihtsustab väikelaevajuhi teoreetilistele teadmistele ja praktilistele oskustele kehtestatud nõudeid. Väikelaevajuhi praktikaeksamit võib edaspidi sooritada ka simulaatoril.

Võrreldes seni kehtiva määrusega võimaldatakse nüüdsest väikelaevniku praktikaeksamit sooritada ka simulaatoril. Simulaatori kasutamine eksamil võimaldab praktikaeksamit sooritada aastaringselt sõltumata ilma- ja jääoludest, vältides praktikaeksamite kuhjumist navigatsiooniperioodi alguses. Simulaatori kasutamine on eksami sooritajale ka odavam.

Uue määrusega tõstetakse väikelaevajuhi enda vastutust oma teadmiste ja praktiliste oskuste täiendamise eest. Andes väikelaevajuhtidele kohustuslikud baasteadmised ja –oskused ning jättes väikelaevajuhtimisega seotud süvendatud teadmiste ja oskuste omandamise väikelaevajuhi vastutusele, näitab riik ühelt poolt üles suuremat usaldust väikelaevajuhtide vastu, teiselt poolt on väikelaevajuhi tunnistuse omandamine tehtud kättesaadavaks võimalikult suurele inimeste ringile.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Lennundus- ja Merendusosakonna juhataja Margit Markuse sõnul tuleb igal juhul pöörata tähelepanu sellele, et väikelaevajuhil peavad olema asjakohased teadmised ja oskused. “Veekogul liiklemine peab olema ohutu nii väikelaevajuhile endale, tema kaassõitjatele kui teistele veel liiklejatele. Probleemiks on see, et liiga sageli unustatakse veele minnes ära lihtsad tõed ja nii on õnnetus kerge tulema,” lisas Markus. Naaberriikide statistika näitab, et enamik õnnetusi veekogudel on põhjustatud alkoholi tarbimisest ning päästevestide mittekasutamisest, mitte aga teadmiste ja oskuste puudumisest.

Riiklikul tasandil tuleb täiendavalt tegeleda teavitustööga nagu seda on näiteks ohutuskampaaniad. Tõhustada tuleb ka kontrolli Veeteede Ameti reidide näol veeliikluse ohutuse tagamiseks.

Käesoleva aasta 1. juulil jõustus muudatus, mille kohaselt väljastab väikelaevajuhi tunnistusi Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (ARK).

Määruse väljatöötamisel tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostööd Veeteede Ameti, ARKi ning väikelaevnikega arvestades võimalikult palju kõikide osapoolte soove ja ettepanekuid.

Naerusuine kruiisikas / Smilyface cruise ship

Vot selline laev on hetkel Tallinnas :)
Aidacara

Greater "Maritime Domain Awareness"

Valges Majas on hetkel arutuse all uus julgeoleku strateegia, mis sisaldab ka USA Rannavalve plaani muuta mereala USA ümber ohutumaks. Kui strateegia leiab heakskiidu 6-8 nädala pärast, siis tähendab see seda, et hakatakse paigaldama sensoreid naftapuurtornidele ja ilmapoidele avastamaks potentsiaalseid ohtusid merel ning hakatakse kasutama satelliite, mehitamata lennukeid ning reisilennukeid kuni 2000 miili kaugusel rannikust. Pilootprojektid kasutavad juba raadiovastuvõtjaid, mis on paigutatud erapuurtornidele ja riigi ilmapoidele, kuid need võtavad esialgu vastu ainult tavalist AIS (Automatic Identification System) signaali kuni paarisaja miili kaugusel rannast. Rannavalve plaan on see piir lükata 2000 miilini (3704 km) rannast ning hiljem ka üle maailma. Kuid 2000 miili peal on juba teiste riikide territoriaalveed - Kanada, Mehhiko, riigid Lõuna-Ameerikas - ja see tekitab probleeme. Informatsioon, mis saadakse kommertslaevade kohta, võib olla väga tundlik ning võib tekitada probleeme sattudes valedesse kätesse.

Kaup Veneetsiast / Cargo from Venice

photo by Dan

Mürgine aine Naissaare rannas/Poisonous substance in Naissaare

Reedel (19. augustil) leiti Naissaare rannast 30-liitrine anum, mis võib sisaldada väga mürgist ainet - fosforvesinik PH3. Osa pulbrilisest ainest oli anumast välja juba jõudnud rannaribale. Päästetöötajad korjasid kokku ligi 15 kg ainet. Esialgu pole teada, millisel põhjusel anum Naisaarele sattus. Sellega seoses, et neid anumaid võib meres veel rohkem ulpida, palub Päästeamet Tallinna ja Harjumaa inimestel teatada hädaabinumbril 112, kui leitakse taolist pulbrit ka teistes randades. Pulber võib olla kotikestes.

Tervisekaitse arvates on tegemist sama aine gaasiga, mis põhjustas 2 aastat tagasi 3 mehe surma Balti Laevaremonditehase territooriumil.

Järjekordne draama puurtorniga / Oil rig in deep-sea drama

Kas on hakatud avariidest ja õnnetustest rohkem avalikkusele rääkima või on tõesti neid rohkem juhtuma hakanud. Seekordne õnnetus juhtus pühapäeval (14. augustil) Mossel Bay lähedal asuva naftapuutorniga, mis hakkas ootamatult kalduma, kui meeskond laskis ankruid merre. 5 minutiga saavutas puurtorn 16-kraadise kreeni. Lainete kõrgus sellel hetkel oli 10-15 meetri vahel. Meeskonna sõnul oleks piisanud veel 2 kraadist kaldumisest, et puurtorn merre vajunuks. 97 inimest oli õnnetuse hetkel tornil, 81 nendest lahkusid. Ülejäänud meeskonnaliikmed üritasid puurtorni seisu stabiliseerida. Esmaspäeval kell 16.00 oli kreen ainult 2 kraadi. Teadmata on seni, mis põhjusel vajumine toimus. Liiga palju on juhtunud õnnetusi viimastel nädalatel: lennukid kukuvad alla, helikopterid kukuvad alla, rünnatakse sõjalaevu, linnades üle maailma toimuvad plahvatused, piraatlus on suurema hirmu alla pannud laevad, kes läbivad Malacca väina. Terrorism jõuab tasapisi meie kõigini. Ja selle eest me peame hakkama maksma.

Meretund - 23. juuli 2005

Hubert Veldermann
Kiirete aegadega seoses pole olnud võimalust täiendada Meretunni sektorit. 23. juuli Meretunni saad omale tõmmata siit.

• Saaremaa Sadama ehitus on lõpuks alanud vaatamata kõigile vaidlustele. Ehitus läheb Tallinna Sadamale maksma 76,7 miljonit krooni. Ehitusleping on sõlmitud Merko Ehitusega. Plaani järgi hakatakse esimesi laevu vastu võtma järgmise aasta maikuust. Kaubasadamaks ei ole Saaremaa Sadamat mõeldud, selle jaoks on Roomassaare sadam. Ain Kaljurand (Tallinna Sadama juhatuse esimees).
• Kuidas sujub koostöö veepolitsei reididel? Kokku on 19 reidi läbi viidud. Eesmärk on väikelaevade meresõiduohutuse parandamine, tagada ohutu veeliiklus sadamates jne. Kontrollitakse väikelaevade registreerimise dokumente, juhtide joobeseisundit, piirieeskirjade täitmist. Praeguseks on avastatud mõned puudused väikelaevadel (aegunud pürotehnika, nõuetele mittevastavad päästevestid) ning kinni peetud joobes laevajuhid. Lembit Mõtlik (VTA väike- ja siseveelaevade osakonna juhataja kohusetäitja).
• Reet Naber tegi kaasa reisi Portsmuthist Bresti NATO mereväe õppuste raames. Tema kogemused õppustest. Reet Naber (Eesti Mereväe avalike suhete spetsialist).
• Muhu Väina Regatt on hetkel Saaremaal. Regatil osaleb 61 jahti ja 360 purjetajat. Tee peale on jäänud 3 jahti, kes pole jõudnud Roomassaarde. Tiina Mõtuste (regati peasekretär).
  

HTML ja muu mambojambo/kotsu.pri.ee

Installeerisin oma "tulirebase" külge laienduse nimega HTML Validator. Ja mis juhtus??? Programmijupike andis mulle kohe teada, et veebilehel istuvad errorid. 4 tükki. Lisaks sellele on seal veel mingid hoiatused (warning). Miks ma üldse oma tuju rikkuma hakkasin? BC rõõmustas selle üle, et tal on kõik hästi :) Sealt see pihta hakkaski. Jama.

Meeldiv on näha, et EMA lõpetanute hulgas on seltsimehi, kes üritavad kokku koondada grupi- ja kursusevendasid. Kotsu on üks nendest.

Dennis, Charley, Jeanne, Ivan jt.

Ilusad nimed, kas pole. Tegelikult pole nende nimede taga midagi ilusat. Orkaanid, mis toovad endaga kaasa hävingut ja surma, tegutsevad sellel aastal eriti aktiivselt Atlandi ookeanil. Põhjuseks on erakordselt soe vesi troopilises Põhja-Atlandil. Prognooside järgi tabab Atlandi ookeani 9 orkaani. Benfield Hazard Research Centre (BHRC) uuris sellel aastal perioodil juuli-september tuule kiiruse ja vee temperatuuri prognoose Kariibi mere ja Põhja-Atlandi piirkonnas ning jõudis järgmistele järeldustele:

• sellel aastal on 97% tõenäosusega aktiivsem orkaaniperiood kui muidu
• 15 troopilist tormi tabavad Atlandi ookeani, millest 13 on orkaanid
• 5 troopilist tormi jõuavad USA pinnale, millest 2 on orkaanid
• 2 troopilist tormi, millest 1 on orkaan, jõuavad Väikestele Antillidele

Vaata, kuidas orkaanid tekivad ja millist hävingut need on teinud.

Mine jahiga merele / Go sailing

Ennustatakse taas soojasid ilmasid augusti teises pooles. Hea võimalus suvest veel viimast võtta on jahiga merele minna.

Pakun 2-tunnist jahisõitu Tallinna lahel tuhande krooniga. 3-4 tunnist kahe tuhande krooniga (eeldatavalt on pikema sõidu jaoks ka suurem seltskond kaasas). Pakun väljasõite tööpäevadel alates päiksetõusust päikseloojanguni. Võtame peale kuni 10 reisijat. Kuidas Teile sobib, helistage ette. Info ka kodulehel www.jahireisid.ee

On veel paar vaba nädalavahetuse päeva Naissaarele sõiduks. Kui sõit toimub samal päeval, on hind 3500 krooni. Kui on soov ööseks Naissaarele jääda, siis 4000 krooni. Soovitan saiti www.naissaarereisid.ee. Samas võin ka reise Naissaarele või Aegnale teha tööpäevadel, kui Teile sobib.

Helista, sest ega seda suve palju järele jäänud olegi.
Ilusat ilma nõidudes,
Mairold
5219785

Lihtsalt ilus pilt...

Suur tänu pprz-le pildi eest :)

Allveelaevad / Submarines

Severodvinskis, laevatehases "Zvyozdochka" ( täheke :) ), toimus 1. august hommikul plahvatus, milles hukkus 1 inimene. Victor-klassi kuuluv allveelaev oli tehases lammutamisel, reaktorid olid juba maha võetud. Arvatavasti toimus plahvatus keevitamise tagajärjel, mis pani lõhkema ühte ruumi kogunenud kütuseaurud.

Austraalia ajaleht "The Weekend Australian" avaldas 2002. aastal toimunud mereväe kohtumise protokolli, mis poleks tohtinud avalikkuse ette sattuda. Protokoll sisaldab informatsiooni Collins-klassi allveelaevade vigase varustuse ja teiste probleemide kohta. Veel tuleb sealt välja, et 3 allveelaeva on avamerel sattunud "katastroofilistesse situatsioonidesse". Seega on probleeme laevadega rohkem ja tõsisemad kui valitsus on seni rääkinud. Uudis.

Unidentified Sea Creature Found After Typhoon

On July 23, 2005 an unidentified sea creature was found in east China's Zhejiang Province. He was laying dead beside the seawall near the home of the fisherman who found it. The creature is 12 meters long and weights about 2 tons. It's snout is nearly 1 meter long and the head is long and thin. From the degree of putrefaction, the animal may have been dead for a week and beached by Typhoon Haitang several days ago.

More information HERE.

Tallink ehitab / Newbuildings of Tallink

Tundub, et Tallinkil läheb aina paremini ja paremini ning kartus reisijate vähenemise üle puudub.

2006. aasta kevadel alustab Läänemerel reisijate teenindamist uus ja uhke reisilaev, mille nimeks hetkel on märgitud NB435 (New Building 435). Helsinkis Aker Finnyards'is valmiva laeva pikkuseks on 212 meetrit ja laiuseks 29 meetrit. Kuni 2800 lõbusat reisijat suudab uus reisilaev korraga peale võtta ja teha neile sõitu kiirusel kuni 22 sõlme (40,7 km/h).

2007. aasta hilissügisel tullakse aga Soome lahele uue kiirlaevaga, mis hakkab seilama Helsinki-Tallinna liinil. Senine 3 tundi meresõitu lühendatakse 1 tunni ja 50 minutini. Laeva ehitus läheb maksma ligi 1,7 miljardit eesti krooni. Mis teeb eriliseks uue laeva on tema võime säilitada hea kiirus ka talvisel perioodil. Uue kiirlaeva pikkus on 185 meetrit ning laius 27,7 meetrit. Maksimaalne kiirus on 27 sõlme (50 km/h). Laeva nimi hetkel on lihtsalt NB1356.

Kuidas mõjutab aga uute laevade ehitamine Tallinki töötajate (tüürimehed, mehhaanikud, teenindajad jne.) palkasid? Langema nad just ei hakka, kuid millal on oodata tõusu.....

Tallinki laevad