Riik riigis: Hiiumaa on mereriik

Eelmise aasta pressiteade Liisu blogist.
Kahjuks artiklis mainitud mootorpurjekas Alar ei jõua selle aasta Admiraliteedi Merepäevadele Tallinnasse.

Meretund - 30. aprill 2005

Tänases Meretunnis tõstis Hubert üles järgmised teemad:

• Suurte laevade meresõit on kestnud terve talve läbi. On viimane aeg teha talvisest navigatsioonist kokkuvõtteid, eelkõige jäämurdmisest. Kas riik on valmis tänasest tunduvalt karmimates tingimustes laevasõitu tagamama? Kas meie, soomlastelt ostetud, vana jäämurdja "Tarmo" suudab veel mõne talve vastu pidada? Seda ei tea kõige targemadki. 1-2 tagasihoidliku jäämurdjaga me väärika mereriigi nime ei vääri! Andrus Maide (Eesti Veeteede Ameti peadirektor).
• Phare projekti "Meresõiduohutuse tõhustamine" raames toimus Radisson SAS hotellis esinduslik seminar teemal "Talvine navigatsioon". Kuulati ettekandeid, analüüsiti ja arutati jäämurdesüsteeme ja vahetati kogemusi. Sellest seminarist järeldus, et Eesti peab raha koguma, et siis paari aasta pärast endale uus ja võimsam jäämurdja soetada. Mis juhtub siis, kui "Tarmo" enam tööd ei jaksa teha ning Rootsil ja Soomel pole meile vaba jäämurdjat "laenata"? Dan Heering (Phare projektijuht).
• Eesti Mereakadeemia peab loobuma oma praktikabaasist Pirita sadamas. See on aastatepikkuse poliitikute ja ametnike "töö" vili. Mereakadeemia on vist esimene merekool maailmas, kellel puudub pääs merele. Jüri Lember (Eesti Mereakadeemia rektori kt.) ja Ringo Liepkalns (kapten ja praktikajuhendaja).
  
• Veeteede Amet andis välja Tallinna lahe merekaardi huvisõitjatele soovitavate ohutute liikumisteedega.
• Tallinna linn ei saa hakkama oma merepäevades. Nüüd võttis asja ajada grupp merehuvilisi ja laev-kõrts "Admiral", kes korraldavad Admiraliteedi Merepäevad. Nendest päevadest kirjutasin ma oma varasemas blogi sissekandes. Herkki Haldre (Ajalooliste laevade seltsi juhatuse esimees)
  

DELFI - Neegri laip kakaolaadungis

Esmaspäeva hilisõhtul leiti Muuga sadamas olnud Poola kaubalaeva trümmist kakaolaadungi vahel neegri surnukeha. Kella 23 paiku sai politsei väljakutse Maardusse Muuga sadamasse, kus Poola kaubalaeva trümmis paikneva kakaolaadungi vahelt leiti mustanahalise mehe surnukeha, teatas Põhja politseiprefektuur. Laev laaditi Aafrikas kuu aega tagasi.

Vaene "mustanahaline" soovis omale paremat elu ning läks riski peale välja. Inglise keeles nimetatakse neid stowaway'deks. Kahesõnaga - sõitis jänest.

Isiklik rekord on 15 jänest ühel ööl laeva pealt üles leida meeskonnaga. Casablancasse saabusime hilja õhtul, meeskond oli piisavalt väsinud päevastest töödest. Trapivahiks oli kohalik marokolane, kes pidi olema "hea" valvur kohaliku politsei ütluste kohaselt. Igatahes kujunes see öö meie jaoks "jaht jänestele" ööks. Noored poisid, vanuses 13-16 aastat, oli peitnud ennast kõikvõimalikesse urgastesse laevaruumides ja kraanades. Enamustel oli seljakott kaasas toidu ja veega. Vaesed poisid ei teadnud, et meie teekond läheb edasi veel hullematesse kohtadesse: Senegal, Elevandiluurannik, Kamerun...

Meretund - 23. aprill 2005

1. 2004. a. septembris avati Rohuküla-Sviby vaheline laevaliin. Võeti arvesse teadlaste soovitusi ja rakendati need praktikasse. Esialgne plaan oli ühendada saared sillaga. Kuid miks see nii ei läinud ja kuidas on vormsilased rahul laevaliiniga, seda saate ise edasi kuulata. Harri Erman (Lääne maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna nõunik).
2. Meresõiduohutuse tagamiseks rannasõidus on valminud määrus, kus sätestatakse kohalikus rannasõidus kasutatavate reisilaevade klassid, sõidupiirkonna ohutusnõuded, ohutustunnistuse vorm jne. Selle määruse täitmine võib kulutuda kuni 40 miljonit krooni maksumaksja raha. Rainer Henno (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).
3. Eesti mereside võrk avastas, et kalalaevade meremehed ei oska kasutada merepääste sidevahendeid. RIKS (Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus) pakub kalalaevadele üldiseks sidepidamiseks merepääste sagedusi, mis seisavad põhiliselt jõude. Avo-Rein Tereping (RIKS juhatuse liige).
4. Saaremaal toimunud väikesadamate nõupäevadel olid hiidlased esindatud 6 4 vallaga. Just hiidlasi huvitas, et nad oma paadilautrid ja väikesadamad korda saaksid ega peaks takerduma juriidilistes asjaajamistes. Jaanus Vaik (Kõrgessaare vallavanem).

Meretunni saad omale tõmmata SIIT.

Seminar talvise navigatsiooni teemadel Radisson SAS hotellis

Reedel, 29. aprillil, toimub järjekordne seminar Radisson SAS hotellis. Teemaks on talvine navigatsioon ja kontseptsioon, mis töötati välja Phare projekti "Meresõiduohutuse tõhustamine" raames. Esinejateks on kutsutud eksperdid, kes osalesid projektitöös kahe aasta jooksu - Ilmari Aro (Soome Mereadministratsiooni talvise navigatsiooni osakonna juhataja), Roy Jaan (Rootsi Mereadministratsioon), Kaj Riska (professor Helsinki Tehnikaülikoolist), Markku Mylly (Soome Mereadministratsiooni peadirektor) ja meie omad eksperdid Veeteede Ametist - Rene Sirol, Tarmo Kõuts ning jäämurdja "Tarmo" kapten Peedu Kass.

Selle talve jäämurdmisperiood algas 8. veebruaril Riia lahes ja 1. märtsil Soome lahes. Riia lahes abistasid kaubalaevasid "Protektor" ja "Neptun". Kokku anti abi 101 laevale maksumusega 703.000 EUR. Soome lahes murdis jääd "Tarmo" ja abi sai 102 laeva. Töö maksumuseks jäi 830.000 EUR.

Greenpeace - järjekordne tanker muutis kurssi

Norra tankeri "Bregen" kapten otsustas samuti muuta kurssi ning mööduda Norra rannikust ohutus kauguses. Tanker oli teel Murmanskist Euroopasse 13.000 tonni toornaftaga.

Greenpeace laev "Esperanza" on 17. aprillist saadik patrullinud Lofoten'i saarte lähedal, et paluda mööduvatel tankeritel hoida ohutumat distantsi rannikust.

Tanker "Bregen" - http://fsanderse.100megsfree5.com/tanker/Bregen.jpg
Link "Esperanza" - http://weblog.greenpeace.org/arcticseas/archives/2005/04/the_greenpeace.html

muudetud @ 0:19 26.04.05

Norwegian Dawn vol. 2

Mis on ühist Donald Trumpil, tormil ja Norwegian Dawn'il?
Kuuldavasti pidi ND osalema ühes episoodis Donald Trumpi shows "The Apprentice".
1 nädal enne laeva väljasõitu tõsteti väljumisaeg 5 tunni võrra varasemaks (10.00 am -> 5.00 am). Kompanii põhjendas seda operatsioonilise tegevusega ning keeldus rohkem infot jagamast. Räägitakse, et laevakompanii maksis Trumpi produtsentidele seitsmekohalise summa, et laev osaleks shows! Vihjamisi mainiti produtsentidele, et kapten teeb kõikvõimaliku, et laev saabuks sadamasse õigeks ajaks. Kruiisilaevadele on tavapärane, et tormi korral muudetakse kurssi ja üritatakse sellest mööda sõita - isegi, kui see peaks tähendama sadamasse hilinemist. Norwegian Cruise Line eitab kaptenile surve avaldamist ja keeldus kommenteerimast "altkäemaksu" andmist.
Nende sõnul käitus kapten õigesti antud olukorras, kuna polnud võimalik seda tormi vältida.


Keda nüüd uskuda? :)

7.-8. mail toimuvad Admiraliteedi Merepäevad

Esimesed Admiraliteedi Merepäevad toimusid 2004. aasta mais. Ilm oli suurepärane, kõlas särtsakas piirivalveorkestri puhkpillimuusika. Külalistel oli võimalus tutvuda kõigi pidustustel osalenud laevadega. Üritustest, võistlustest, eksponaatidest ning maitsvast toidust puudust ei tulnud. Merepäevade lõppedes anti võistluste parimatele üle auhinnad - merereisid Soome ja muud kingitused sponsoritelt ja korraldajatelt.

Admiraliteedi Merepäevad 2005 toimuvad Tallinna reisisadama Admiraliteedi basseinis 7.-8. mail 2005. Admiraliteedi bassein on vaid 500 meetri kaugusel Viru väljakust, 300 meetri kaugusel ühistarnspordi peatustest ning otse Norde Centrumi ja Sadama Marketi taga. Merepäevade korraldajaks on ajalooliste laevade selts.

Ilmastiku statistika järgi on need soojad ja päikesepaistelised päevad. Sarnaselt eelmise aastaga on külastajatel võimalus tutvuda huvitavate ajalooliste laevadega – allveelaevaga “Lembit” (ehitatud 1930 aastatel Inglismaal), kuunariga “Iris” (ehitatud 1940 aastatel Soomes), aurulaevaga “Admiral” (ehitatud 1955. aastal Sankt-Peterburis), Soome aurukaatriga “Kirvesniemi” (ehitatud 1881. aastal Rootsis) ning muude atraktiivsete ujuvvahenditega. Telkides on vaatamiseks üles seatud Eesti vanaaegsed mere-, laeva- ja purjekate fotod. Saab osa võtta viktoriinidest ja osavusvõistlustest, maitsta meredelikatesse, sõita purjede all või aerutada. Lusti pakuvad orkestrid.

Kohalolevatest eksponaatidest mainiksin ära aurupuksiiri Soomest, kaljase "Iris", Eesti Mereakadeemia jahid "Vesta" ja "Tormilind", õppelaeva "Juku", allveelaeva "Lembitu", tuukrid Allveeklubist Meremark ja palju palju muud. Lisaks toimuvad erinevad võistlused, on võimalik sõita aurukaatriga, hüpata vette termokostüümis jne. jne. Allolev pilt illustreerib viimast tegevust hästi :) Mina olen parempoolne "merehädaline".

Tulge kogu perega ning võtke ka sõbrad-tuttavad kaasa!

"Esperanza" kaitseb Norra rannikut




Greenpeace'i laev "Esperanza" suutis sellel nädalal ümber veenda kaks tankerit muutmaks oma kurssi ja mööduma Norra rannikust vähemalt 50 miili kauguselt Lofokeni piirkonnas. Põhjus?
1. aprillil vähendas Norra valitsus Lofokenist Venemaa piirini 1500 km pikkust rannajoont katvate puksiirlaevade arvu kolmelt kahele. Hetkel mööduvad tankerid selles piirkonnas kaldast 12 miili kauguselt. Greenpeace väitel on 2 puksiiri vähe, et õnnetuse korral tankeritele abi anda. Seega alustati 17. aprillil kampaaniat "Tankerivaba tsoon". Naftasaaduste vedu Venemaalt Euroopasse mööda Norra rannikut on viimastel aastatel dramaatiliselt tõusnud. Põhja-Norra meri ja rannajoon on ülimalt tundlik ala õlireostusele. Miljonid linnud, maailma suurimad tursaparved ning väga erinevad kalad ja mereimetajad paarituvad, kudevad ja pesitsevad sellel alal. Üks õnnetus tankeriga sellisel aastaajal hävitaks kogu keskkonna ning kataks paari päevaga ranniku naftaga.
Esimene laev, kes nõustus Greenpeace plaaniga muuta oma kurssi, oli Rootsi tanker "Bro Juno". Teine laev, kes kurssi muutis, oli "Weichselstern". Omanik on sakslane ja kannab Isle of Man lippu. Kui tanker oli ära kuulanud "Esperanza" mure ja palve ei tõtanud nad kurssi muutma ja jätma enda ja kalda vahele 50 miili vaba vett. Nad viitasid oma õigusele läheneda 12 miili kaugusele kaldast ning seni on nad seda teed ka seilanud. Peale tunniajalist läbirääkimist nõustusid nad siiski eemalduma.
Hetkel "Esperanza" jätkab patrullimist.

Kes soovivad rohkem lugeda "Esperanzast" ja tema meeskonna tegemistest, siis saab teha seda SIIT ja SIIT.

Mereakadeemia 24. aprillil kell 19.00 ETV saates "Ajaproov"

Kunagi pani Kihnu Jõnn laeva kursi maha püksirihmaga. Merede vallutamiseks jäi aga sellest väheks ja nii asutatigi Eestis merekoolid ning Eesti meremehi leidus pea igas sadamas. Siis tuli aeg, kus oli tegu, et merehariduses alles hoida eesti vaimu, keelt ja meelt. Nüüd nähakse Eesti Mereakadeemias vaeva tulevastele mereohvitseridele rakendusliku kõrghariduse andmisega ning mõeldakse sellest, et Eestist saaks mereäärse riigi asemel taas mereriik. Merehariduse radadel käivad autor Mati Talvik ja režissöör Indrek Kangur.

LINK ETV saatekavale

Järelkaja VTS-teemalisele seminarile

"Today, at 03.45 am, Cyprus-flagged oil tanker carrying about 60.000 tons of oil collided with 19.000 dwt bulker running flag of Panama. Accident happened 25 miles north of Port of Kunda due to the bad weather conditions. It is estimated, that about 9.000 tons of oil has been spilled into the Gulf of Finland. First inquiries show that the accident happened because of the bad weather conditions and the navigators of both ships didn’t pay too much attention to the radar screen to notice the existance of the other ship. At the present time ministries of Estonia and Finland are planning future actions how to prevent oil spillage reaching the shore."

...selliste sõnadega alustasin ma järjekordset seminari Phare projekti "Meresõiduohtuse tõhustamine" raames. See pilk, mis avanes saalis, ehmatas ka mind natuke ära...üllatused, kohkumused, nõutus - valitsesid saalis. Seminari juhatajana oli minul au pidada avakõne, mis kahjuks/õnneks tekitas suuremat poleemikat kui ma olin arvestanud :) Minu eesmärk oli pöörata tähelepanu efektile, mille tekitab teade laevaõnnetusest Soome lahes ning näidata erinevusi olukordadest 5 aastat tagasi ja praegu. Sama arvu tankerite korral 5 aastat tagasi oleks olnud nii Soome kui ka Eesti riigil praktiliselt võimatu ära hoida ülalkirjeldatud õnnetust. Puudus igasugune vaatlussüsteem lahe peal. Kedagi polnud hoiatamas laevu, et nad asuvad üksteise jaoks ohtlikul kursil.
Täna selline süsteem eksisteerib - GOFREP. Kohustuslik laevaettekannete süsteem, mis toimib hetkel kahjuks ainult Eestis ja Soomes (Venemaa pole siiamaani suutnud ennast süsteemi sisse lülitada) alustas oma tööd 2004. aastal 1. juulil. Laevaettekannete süsteemi ülesandeks on koguda informatsiooni laevade, nende liikumistee ja ohtliku lasti kohta. Samuti saab jälgida laevaliikluse vastavust eeskirjadele ning edastada asjakohast informatsiooni laevajuhtidele. Tänu uuele süsteemile on rannikuriikidel pidev ülevaade Soome lahes olevatest laevadest ning nende asukohtadest ja kurssidest. Selline ülevaade annab võimaluse intsidendi või õnnetuse korral kiiresti sekkuda ja alustada päästetöid. Tänu uuele süsteemile saavad Soome lahe laevaliiklust jälgivad operaatorid hoiatada valel kursil olevaid laevu ning soovitada neile ohutumat teekonda....igatahes, tagasi seminari alguse juurde...

Enne, ma jõudsin oma lühikese kõne lõpetada, panin ma tähele aktiivsemat tegevust tagumistes ridades. Sellele suuremat tähelepanu pööramata lõpetasin kõne ära ja juhatasin sisse järgmise kõneleja. Matti Aaltonen (Soome Mereadministratsioonist) tutvustas seadusandlust, mis puudutab VTS'i ja GoFREP'i. Järgmisena võttis sõna Kari Kosonen, kes andis ülevaate tehtud tööst Eestis ning VTS operaatorite kvalifikatsioonist, nõuetest ja protseduuridest. Vahepeal paluti mul liikuda saali taha otsa, kus ma pidin aru andma varahommikusest õnnetusest! Tuleb välja, et signaal "õnnetusest" liikus kulutulena saalist välja teatud asutustesse juba minu kõne ajal...ja keegi midagi ei teadnud. Kust sain ma informatsiooni õnnetuse kohta??? Juhtus see, mida ma kartsin - esimene informatsioon õnnetuse kohta tekitas edasise info "vastuvõtmise blokeeringu". Minu kõne tegelikult jätkus peale õnnetusest teatamist järgmiselt:

Fortunally this accident didn’t happen today and hopefully we don’t have to see that kind of scenarios in the future!

If this situation, with today’s increased oil traffic, would have happened 5 years ago, the chance to prevent it by the countries would have been minimal. There was no monitoring and mandatory reporting system available in Gulf of Finland that time.


Seega olin ma teada andnud, et mingit õnnetust reaalselt ei toimunud! Neid ridu enam ei kuuldud...blokeering ja shokk oli niivõrd suur, ma oleksin võinud rääkida kasvõi Leedus toodetavast piimast, vahet poleks vist olnud. Ma olin sunnitud seda uuesti seletama veel Kari presentatsiooni ajal, kui ta palus mult rohkem infot, kelle vastutusalas õnnetus juhtus. Peale saalile uuesti teatamist, et mingit õlireostust pole, tundsin, kuidas üle rahva käis kergenduse ohe :) ja naer.

Edasine seminar jätkus plaanipäraselt: Are Piel ja Toomas Tammeorg rääkisid VTS'st ja GoFREP'st Eestis ning operaatorite koolitamisest Eesti Mereakadeemias.

Lõpp hea, kõik hea...kuid siiski - alati jääb võimalus, et selline uudis ei ole enam nali!

Venemaalt saabunud laevalt avastati 3400 salasigaretti

Sigaretid olid peidetud erinevatesse laeva ruumidesse. Tallinna Tolliinspektuuri tollijärelevalve osakonna ja Põhja Piirivalvepiirkonna Infojaoskonna ametnike koostööna teostati teisipäeval, 19.aprillil, osaline tolliläbivaatus Venemaalt St. Peterburist saabunud külmutuslaevale "Pietari Glory", mis oli teel Ecuadori. Läbivaatuse käigus kasutati narkokoera. Kontrolliti meeskonnaliikmete kajuteid, kambüüsi, koridore, ladusid, vööriladu, korstent, ahtris olevaid ruume ning muid ruume ning avastati meeskonnaliikmete kajutitest 6 plokki sigarette "Optima", 1 plokk sigarette "Pjotr I", 1 plokk sigarette "L&M sinine" , 2 plokki sigarette "Winston lights",6 plokki sigarette "Dallas lights". Toll pidas 3400 sigaretti kinni ning antud juhtumi puhul on alustatud viis väärteomenetlust erinevate isikute suhtes.

Eelmise aasta detsembris sattus sama laev St. Peterburis föderaalse julgeolekuteenistuse FSB ja USA turvateenistuse huviorbiiti. Laeval korraldati ühine läbiotsimine, mille käigus konfiskeeriti vene rahvusest meeskonnaliikmelt 9 kg kokaiini, mille väärtus on ligikaudu 500.000 USD. FSB andmetel suleti selle operatsiooniga Ladina-Ameerika - Venemaa liin.

VTS-teemaline seminar Oru hotellis

Neljapäeval, 21. aprillil, kell 10.00, toimub Oru hotellis Phare projekti raames järjekordne komponendi lõpuseminar. Seekord tõmbame otsad kokku VTS (Vessel Traffic Service) alaprojektil. Sõna võtavad eksperdid Soomest (Kari Kosonen, Matti Aaltonen, Hannu Martikainen) ning Eestist (Are Piel, Toomas Tammeorg). Seminar toimub inglise keeles ning kestab ligikaudu 13.00-ni. Kohale on kutsutud huvilised veeteede ametist, mereakadeemiast ning ministeeriumitest.

2000. aastal veeti läbi Soome lahe 40 miljonit tonni naftasaaduseid, 2004. aastal oli see arv tõusnud juba 100 miljoni tonnini. Aastaks 2010 prognoositakse juba 190 miljonit tonni naftasaaduseid!!! Kümne aastaga võib tonnaaž tõusta ligi 4 korda. Kas Eesti, Soome ja Venemaa on valmis õnnetusteks, mis toimuvad 100.000 tonnise tankeri ja reisiparvlaeva vahel? Kuidas suudetakse panna piir Soome lahte sisenevate laevade arvule, milliseid meetmeid võtavad ette ümbritsevad riigid, et ära hoida tulevikus toimuvaid katastroofe? Hetkel parim, mis me saame ära teha, on ära hoida neid õnnetusi. Selle jaoks on Soome, Eesti ja Venemaa käima lükanud trilateral süsteemi GoFREP (Gulf of Finland Reporting System), mille abil toimub monitooring kõigi laevade üle, mis seilavad Soome lahes.

Kruiisilaeva Norwegian Dawn tabas hiigellaine

Stacy Maryland ärkas oma kajutis üles ning avastas, et tema kingad ja ajakirjad ujuvad põrandal vees. Bill ja Ellen Tesauro otsustasid minna kasiinosse, kui nad tundsid, et torm hakkas laeva ründama. Nad lootsid, et ehk see viib mõtted mujale. Kasiinos olles kuulsid nad, kuidas kapten teatas läbi valjuhääldi, et täna on joogid terve öö tasuta...ja siis ründas järjekordne laine, mis oli suurem kui kõik eelmised, laeva. Abielupaar kiirustas tagasi kajutisse, kus laud lendas ringi ning klaasi ja taldrikud koos sisuga vedelesid põrandal.

Mis siis juhtus? Tagasiteel Bahamalt New Yorki sattus kruiisilaev tugeva tormi kätte. Ja tundub, et ainult 1 laine oli see, mis tekitas tõeliselt kahju. Kompanii esindaja ütles, et laine ulatus 10. tekini, mis võrdub ligikaudu seitsmekorrulise maja kõrgusega (ligi 18-19 meetrit). Purunesid kahe kajuti aknad, 62 kajutit olid veekahjustustega ja 4 reisijat said vigastada.

New Yorgi asemel siirdus laev remonditöödeks Charlestoni. Reisijad, kelle kajutites loksus vesi, lennutati koju. Järgmise kruiisi reisijatele antakse 100 USD krediiti laeva peal kulutamiseks.

Mõntu sadamas leiti üle 400 lõhkeaine seadeldise

Seoses süvendustööde ettevalmistamisega Mõntu sadamas leidsid tuukrid vee alt rohkesti miine, granaate ja teisi lõhkekehi. Süvendustööd algavad aprilli lõpus. 17. mail plaanitakse avada liin Mõntu ja Ventspilsi vahel. Saaremaa Laevakompanii moodustas selle liini jaoks tütarettevõtte SLK Ferries.
1944.a. novembris toimusid kõvad lahingud Sõrve poolsaarel, mis jäid viimasteks Eesti pinnal II Maailmasõja ajal.

Venelaste laev piraatide rünnaku all

10. aprillil langes Murmansk Shipping Company puistlasti laev "Tim Buck" piraatide rünnaku alla. Juhtum leidis aset teel Jeddahist (Saudi Araabia) Dar Es Salaami (Tanzania). 2 kiirpaati lähenesid 19.252 DWT laevale umbes 60 miili kaugusel Somaalia rannikust. Piraadid olid relvastatud automaatide ja granaadiheitjatega. Üritati rünnata laeva - 2 granaati tulistati laevale. Üks neist tabas päästepaati, mis läks põlema. Vastavalt firma ütlustele suudeti rünnak tagasi lüüa ning tulekahju kustutada. Laev sõitid Küprose lipu all. Telegrammis, mis saadeti laevaohvitseri poolt, öeldakse, et meeskond käitus rangelt vastavalt uutele ISPS koodeksi nõuetele kriisiolukorras.
Paistab, et kulutused ISPS koodeksi sisse viimiseks hakkavad ennast tasapisi ära tasuma.

Bulker Tim Buck

Soome suuremate sadamate stividorid otsustasid streikima hakata...

80% Soome ekspordist läheb välja sadamate kaudu! Igasugune viivitus sadamas tähendab suurt kahjumit Soome merendusele. Neljapäeval, 14. aprillil, otsustasid tuhanded Soome suuremate sadamate (Helsinki, Kotka, Turu jt.) stividorid töö lõpetada ja alustada streiki. Põhjuseks on liivajooksnud läbirääkimised kollektiivse töölepingu üle. Streik võib tähendada Soomele sadu miljoneid eurosid kahju. Hans Martin, Finnsteve tegevdirektor, nimetas käivat streiki seadusevastaseks. Ligikaudu 4000 stividori on ühinenud juba streigiga. Kollektiivse töölepingu läbirääkimised on kestnud juba novembrist saadik. Tähtsal kohal on ajutiste töötajate staatus ning lahkhelid öötöö ja ületundide üle.

Meretund Kuku Raadios - 16.aprill 2005

Huberti meretund on saade, mis kajastab Eesti merendusringkonna uudiseid üks kord nädalas laupäeva hommikuti. Kordust saab kuulata laupäeva õhtul. Ja kelle jääb üldse kuulmata see saade laupäeval, võib omale arvutisse tõmmata salvestatud saate SIIT. See on saade, millist näiteks Soomes pole. Hea ajakirjanikuga suudab Hubert välja tuua enamus valupunkte Eesti merenduses. Ja neid on palju. Pidev kritiseerimine ja nõu andmine pole siiski suutnud midagi paremaks muuta. Senimaani ei suuda ministeeriumid ja valitsus aru saada, millise tähtsusega on meri ja merendus Eesti Vabariigile. Aina rumalamaid ja rumalamaid seaduseid/määruseid antakse välja. Miks see nii on? Vist pole aega ja tahtmist süveneda probleemi. Ega ei jõuagi süveneda, kuna on niigi palju tegemist valitsuse ja ministrite vahetusega.

16. aprilli saates käsitles saatejuht järgmiseid teemasid:

• Eesti Mereakadeemia rektori valimised. Eetris kõlasid kandidaatide visioonid mereakadeemia arengust, lühendatud variandis. Sama teemat kajastasin ka mina allpool. Uus rektor valitakse 6.mail.

• Transestonia 2005 - transiidikonverents toimus 13. aprillil Lillepaviljonis, kuhu oli kokku tulnud ligi poolteistsada kuulajat. Ürituse juht, Sadamate Liidu tegevdirektor Viktor Palmet, muljetas konverentsi teemadel ning rääkis Eesti transiidi olukorrast. Laevatransport on kõige odavam transpordiviis. Teemadest olid arutuse all konkreetsed kaubagrupid. Üldist juttu oli vähe. Elektroonika ja tarbekaubad on selline kaubagrupp, mis praegu läbi Soome, Läti ja Leedu lähevad, kuid meist läheb see mööda. Leiti, et sadamad ja raudtee saaksid selle veoga hakkama. Kitsaskoht peitub autotranspordis. Tarbekaubad ja elektroonika liiguvad kahes suunas: Euroopast meritsi meie sadamasse ja edasi autotranspordiga jaotuskeskustest edasi Venemaale või lõuna poole; teine suund on sõiduautode transiit, kuid see on hetkel olematu. Põhjus seisneb maanteetranspordis - me ei suuda sadamas need kaubad autode peale panna. Kolmas kaubaartikkel on taimsed kaubad....Laevaliine Euroopast Eesti suunas on väga vähe, mis veaksid ära autosid. Põhjus seisneb maismaa- ja lähimeretranspordi omavahelises suhtes. Lähimerevedu ei käivitu täismahus, kui puudub maismaatransport. Plaanis on pilootprojekt - käivitada suuremahuliste pikkade autode vedu läbi teatud Eesti teede koridori. Tulemuseks ootame, et elektroonika ja tarbekaupade transiit hakkab ka läbi Eesti minema. Samuti puudutati naftatransiiti.

• 26 laevandusteaduskonna X lennu kadetti said vahitüürimehe diplomid kätte. Laevandusteaduskonna dekaan, kaugsõidukapten Rein Raudsalu andis telefoniintervjuu. Kokku on 10 aasta jooksul saanud kõrghariduse 293 tüürimeest (s.h. ka mina :)). Keskmine hinne lõpueksamitel oli 4,2. Töö on juba kõik lõpetajad omale leidnud. Kes Eesti laevadel, kes Eesti laevaagentuuride kaudu, kes otse välislipu alla sõitma (Hollandi, Saksa jne.). Kõrgharidusega tüürimehi ei lasta maailmas väga palju välja. Paljud riigid ei pea vajalikuks tüürimeestele kõrgharidust anda.

Revali Merekool

Konkureeriv kursuste korraldaja Eesti Mereakadeemiale on Eestis ainult erakool Reval Merekool. "Väike" vimm nende kahe (riigi- ja eraasutuse) vahel on kestnud juba 1999. aastast.

Täna tekkis võimalus külastada kõneall olevat asutust. Loomulikult ei jäänud ma teist võimalust ootama. Kohale jõudes (Kaevuri 1) sai läbitud kogenud instruktorite juhendamisel väike ekskursioon peahoones. Mitmes klassis toimusid kursused. Kahjuks oli laevasimulaator välja lülitatud. Oleksin tahtnud võrdlusmomendi pärast seda funktsioneerimas näha. Peale majas ringi kolamist viidi meid kurikuulsasse Süsta sadamasse, kuhu olid kogunenud juba tulevased mehhaanikud, kes ootasid termokostüümides vette minekut. 2 kiirpaati ja üks päästepaat lasti vette. Koheselt mehitati need kadettide poolt. Naljaga pooleks küsiti, kas keegi soovib nendega ka ühineda. Miks mitte, vastasin mina ning kiirustasin riietehoiu poole (ümber ehitatud konteiner, mis sisaldab peale riietusruumi veel tualetti ja sauna (mis oli muideks sisse lülitatud ja millest hiljem ka palju kasu tuli). Koorisin ennast riidest lahti ja ajasin erkpunase kostüümi selga. Pingviinid kõnnivad niimoodi nagu meie seal ringi tatsasime. Istutasin ennast kiirpaati ning sõitsime merele. Harjutati paatide juhtimist, ükseteise pardasse lähenemist, meeskonnaliikme veest välja tõmbamist paati ning manööverdamist. Sain ka ise käed valgeks :) Nostalgiline tunne tuli peale. Pole ammu merele saanud. Kuna treeningprogramm kadettide jaoks kestis veel edasi, siis otsustasin (päästeparve ronimine ja selle teistpidi keeramine on mul niigi selge) kiirendada programmi enda jaoks, kuna teised ootasid minu järgi. Viimane etteaste oli 6 meetri kõrguselt merre hüppamine. Iga hüppe eel on olnud tunne, et rsk...on kõrge. Kuid peale hüpet kisub alati tagasi üles ja uuesti hüppama. Vee temperatuur oli meeste jutu järgi ligi 4-5 kraadi. Arvan, et siiski rohkem. See jutt on noorte meeste hirmutamiseks rohkem välja mõeldud.
Edasi kostüüm maha, ruttu sauna, ülikond selga ja tagasi tööle. Kell sai 17.00.
Mõne pildi riputan võib-olla homme üles, kui midagi välja tuli.

Audit Pärnu Merenduskeskusesse

Eile toimus Pärnu Merenduskeskuses audit, millest ka minul oli au osa võtta. Ilm tundus Tallinnas ilus olevat. Pärnus sain aru, et lühikeste varrukatega pluus ja õhuke jakk ei sobinud siiski veel suvepealinna, kuna külm ilm ja tuul tegid olemise päris ebamugavaks. Külastasime peale Keskuse veel jõe ääres asuvat sadamat, kus "Liisi" seisis kai ääres, jäämurdja "Rudolph" ootas paremaid aegu (20 miljonit krooni investeeringut ja laev oleks töökorras), kellegi soomlase "ujuv ratasmaja" ulpis kai ääres ning Keskuse päästepaat istus jäävangis.Pärnu Päästeameti polügonil Niidus nuusutasime suitsuvingu, tutvusime seest ära suitsutatud konteineritega. Nii Merenduskeskuse kui ka Päästeameti kursused viiakse seal läbi. Mõned õnnetud autod seisid hoovi peal.
Müts maha Arno Maidla ees, kes suudab lisaks 2 õppejõu ja koristajaga üleval hoida sellist treeningkeskust ning meelitada kohale hulga inimesi, kes soovivad merega tutvust teha. Kuid, teades Arno karismaatilist iseloomu ja omadust inimesi ennast armastama panna, ei ole see ka ime. Igatahes jõudu Arnole!

Kui kellelgi peaks jääma midagi üle oma jahist, paadist või koguni laevast ja arvab, et sellest võiks kasu olla Pärnu Merenduskeskusele, siis võtku nendega ühendust. Igasugune abi on teretulnud!

Suur-Jõe 18, Pärnu
Telefon: 44 25 222
E-post: mere.haridus@mail.ee

Järjekordne rünnak laevale

Jätkuvad piraatide rünnakud laevadele Aasias. Seekordne rünnak toimus reedel Singapuri väinas. Ohvriks valisid piraadid seekord 38.172 tonnise Hiina puistlastilaeva. Ligi 12 paati piirasid laeva ümber. Üritati tungida laeva, kuid kapteni efektiivse tegevuse tulemusena suudeti rünnakud tagasi lükata vee laskmise, kiiruse tõstmise ja helisignaali laskmistega. Aktsioon kestis umbes 50 minutit. Tubli kapten! Mõned aastad tagasi läbides laevaga sama piirkonda, hoidsin liiniheitmise "kahuri" alati käepärast. Terves laevas olid üleliigsed tuled kustutatud, väljapääsud tekile suletud ning kardinad akendel ees. Meil vedas, kuigi märkasin paari üritust, millest loobuti meie laeva liiga kõrge vabaparda tõttu. Ühel korral siiski rünnati konteinerlaeva meist 10 miili eespool.
Puistlastilaev

Eesti Mereakadeemia rektori valimised

Täna toimub Luise 1/3 asuvas mereakadeemia suures saalis kolme rektorikandidaadi ettekannete ette kandmine. Jüri Lember, Urmas Lips ja Viljar Jaamu. Kelle visioon läheb paremini kokku rahva omaga? Kes suudab nõunike kogu enda poole võita? Kas on veel seal midagi võita või on koht juba ära jagatud? Elame, näeme. Olen kindlasti kohal.

Kohale tulnud inimeste seas võis silmata praegust veeteede ameti peadirektorit Andrus Maidet, laiali läinud RAS Eesti Merelaevanduse peadirektorit Toivo Ninnast, kaptenite klubi presidenti kapten Erich Moiki, Eesti Sadamate Liidu tegevdirektorit Viktor Palmetit, kapten Rene Sirolit ja palju teisi. Anto Raukase ees tuleb müts maha võtta. Ta suutis ürituse mõnusa huumoriga läbi viia. Kohe alguses pani Anto reeglid paika. Meremehed peavad järgima teatud distsipliini merel. Nii pandi ka kohe alguses reeglid paika. Iga rektorikandidaat saab 20 minutit aega, et ennast ja oma visiooni Eesti Mereakadeemia arengu kohta aastatel 2005-2010 esitleda. 2 minutit enne 20 minuti täissaamist annab Raukas märku ning 20.ndal minutil on ta sunnitud katkestama.

Loos otsustas, kes alustab ja kes lõpetab ning kes peab vahepealse ettekande.
Urmas Lips, Viljar Jaamu, Jüri Lember.

Urmas Lips - abielus, 4 poega, füüsika- ja matemaatikateaduste kandidaat, hetkel Eesti Mereakadeemia prorektor.
Talle paistis muret tegevat Eesti Mereakadeemia maine meedias. Jagelemised Reval Merekooli ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga on oma jälje jätnud. Tundus, et Urmas sihib rohkem teadustöö ja arendusprojektide arvu suurendamise poole. E-õppe juurutamine oli positiivne suund, sellega olen ka ise nõus. Õppejõudude palk mereakadeemias peab muutuma samaväärseks palgaga, mida saavad teiste rakenduslike kõrgkoolide õppejõud. Üliõpilaste omavalitsuse roll peab suurenema. Tihedam koostöö teiste merenduseasutuste ja kõrgkoolidega. Magistri õppekava käivitamine merendusvaldkonnas. Eks selle poole ongi viimastel aastatel püüeldud.

Viljar Jaamu - sündinud 1968. aastal, '87 lõpetas Tallinna Merekooli, 2003. a. doktorikraad TTÜ-s (majandus), sõjaväe läbis Arhangelskis salajastes vägedes (selle pärast ei saanud ka viisat, et merele tööle minna), rahanduspoliitika osakonna juhataja Rahandusministeeriumis.
Tõi Tallinki 200 miljoni kroonisest kahjumist kasumit tootvaks ettevõtteks kahe aastaga.
Jaamu esinemine tundus kuidagi ebakindel. Eks see võib olla natukene närviline olukord, kus sa pead oma mõtted ja tulevikunägemused ette laduma suure rahvahulga ees. Pidev reorganiseerimine tema arvates on negatiivne. Nõustun. See õõnestab personali, üliõpilaskonda ning partnerite usaldusväärsus langeb. 5-aastase tegevuskava sisse jääb koostöö sõlmimine Tallinkiga, BLRT-ga, Saaremaa Laevakompaniiga jt. merendusega tegelevate ettevõtetega. Tuleb teha ülevaade EMA varadest ning kuidas on kõige efektiivsem nende ära kasutamine. Magistriõpe kolmes suunas, teadusuuringute ettevalmistamine, rahvusvahelise õppe ettevalmistamine. Teise aasta plaani sisse jääb EMA teaduskonverentside alustamine, EMA varade renoveerimine vajadusel, magistriõppe kavade täiendamine, teadusuuringud TTÜ-ga, õppejõuduse kvalifikatsiooni tõstmine, akadeemiasse sisseastumiste tase peab tõusma 10-le inimesele ühele kohale (milliste vahenditega see tulemus saavutatakse või milline on see plaan - see jäi saladuseks). Kolmas aasta sisaldab reformide lõpetamist, koostööde alustamist teiste ettevõtetega, eraettevõtete poolt tellitavate uuringute läbiviimist, koostööd teiste Balti mere riikide mere õppeasutustega. Millegipärast oli Viljaril kaasas keegi kaaslane, kes lahendas IT probleeme ning üritas ennast kuidagi peita.

Jüri Lember - vaba-abielus, 5 lapse isa, hetkel rektori kt., Makarovi Mereakadeemia lõpetanud, Eesti Sõltumatute Meremeeste Ametiühingu looja, kaugsõidukapteni diplomiga, lootsimise luba Rootsi saarestikus.
Ei ole vaja hakata jalgratast leiutama, vaid tuleb järgida dokumente, mis on eelnevatel aastatel kirjutatud (EMHK Arengukontseptsioon, Mereharidunõukogu protokolliline otsus, Eesti Merehariduse kontseptsioon, EMA arengukava). Eesti Mereakadeemia põhitegevus oli, on ja peaks ka tulevikus jääma laevaohvitseride ning meretranspordikorralduse tegevus. Sinna kõrvale võime ka teadust teha, kuid pole mõtet haarata suurt tükki, mida meil pole võimalik katki hammustada. Hetkel on loomisel merenduskastri uuring, mis peaks valmima selle aasta oktoobriks. See on tänuväärne tegevus, kuid mind huvitab, kes sellise töö tellis. See ei ole paari päeva töö. Soomlastel kulus selle jaoks tervelt 1 aasta ning kõik oli pühendunud selle loomisele ja samuti sai nende vaev ka kompenseeritud. Loodetavasti ei kannata kvaliteet meie uuringu puhul. Juhtimise alal on visioon järgmine: ISO9001 standardile vastava juhtimissüsteemi lõplik juurutamine, elektroonilise dokumendihalduse juurutamine, tulemustasu juurutamine, sisemise infovahetuse parendamine. Ressursid: põhiprobleemiks on inimressurss, akadeemiline järelkasv. Aastaks 2010 peavad tuludest moodustuma 60% ulatuses riiklikust tellimusest ning 40% tasulistest teenustest. Hetkel on 76/24, eelarve kasv peab olema vähemalt 10% aastas ja sellest vähemalt 60% töötasude kasvuks. Struktuur: plaan on kolida Koplisse, TTÜ majandushoonesse. Sellega hoiab akadeemia hulga raha kokku olles ühes kohas. Hetkel on mereakadeemia laiali pillutud Tallinna erinevatesse linnaosadesse.

Kõik ettekandjad mahutasid oma jutu 20 minuti sisse. Ma ei hakka praegu küsimuste-vastuste ringi siin kirjeldama. Oli teravamaid ja oli ka üldisemaid küsimusi. Paistis, et kõik kandidaadid said vastamisega ilusti hakkama. Puudutati ka Reval Merekooli ja Eesti Mereakadeemia vahelisi suhteid. Jüri Lember suutis väga rahulikult ja osavalt probleemi olemuse saalisviibijateni tuua.

Anto Raukas pani ka piirangud tervele üritusele. Kella 17.00-ks pidi kõik ära lõppema. Aplaus tehti lõpus kõigile esinejatele ühiselt.

Miks endale blog?

Miks teha endale blog. Ehk siis ajaveeb nagu meil räägitakse.
Kõik huvitav on uus esialgu. Või oli see vastupidi? Seni olen jälginud teiste ajaveebe, kuid aja puudusel on jäänud endal tegemata see. Nüüd on see koht, kus saab naerda, kuna Teller suutis e-Demokraatia seminaril ära näidata, et igaüks suudab omale luua ajaveebi kõigest kolme minutiga. Tõsi see ka oli. Tegelikult sain ka kiiremini, kuna olin juba tuttav protseduuriga :)

Igatahes on selline asi nagu KopaBlog nüüd olemas ja ma soovin endale jõudu!