teisipäev, juuni 28, 2005

Tallinna Sadama nõukogu vabastas Toominga ametist

AS Tallinna Sadama nõukogu vabastas täna ametist senise juhi Mart Toominga, uus juht leitakse konkursi teel. Tallinna Sadama nõukogu edastatud teate järgi arutas nõukogu täna kümmet päevakorrapunkti. Nendest enamus puudutasid sadama igapäevast tööd, majandustulemusi ja töökorraldust. Esimese teemana arutati muudatusi ettevõtte juhatuses. Selles punktis otsustas Nõukogu rahuldada kahe juhatuse liikme lahkumisavaldused. Tagasi kutsuti AS Tallinna Sadam juhatuse esimees Mart Tooming ja finantsvaldkonna eest vastutav juhatuse liige Aare Tammemäe.

Juhatus jätkab tööd kolmeliikmelisena ning uue juhatuse esimehe leidmiseks kuulutati välja konkurss. Kuni uue juhatuse esimehe valimiseni täidab juhatuse esimehe kohustusi juhatuse liige Ain Kaljurand. Möödunud aasta aprillis Tallinna Sadamat juhtima asudes olid minu peamised ülesanded seotud ettevõtte saneerimisega. Aastaga kaasajastati ettevõtte struktuur, rakendus kuluefektiivsem juhtimine ja juurutati süsteemsemad kliendisuhted. Mulle püstitatud eesmärgid said ellu viidud ning aeg on sadama juhtimise teatepulk üle anda. Äri on sageli nagu teatejooks," ütles Mart Tooming pressiteate vahendusel.

Aare Tammemäe ütles pressiteates oma lahkumisavaldust kommenteerides, et siin töötatud aja jooksul on Tallinna Sadam arenenud tänapäevase juhtimisega ettevõtteks, hoidnud selget initsiatiivi teenuste ja hindade struktuuri parandamisel, juurutanud uue mõõdikute süsteemi ning suurendanud oluliselt laenuvahendite osakaalu investeerimisprogrammi elluviimiseks. "Olen töötanud Tallinna Sadamas neli aastat ja nüüd valmis uuteks väljakutseteks," lisas Tammemäe. AS Tallinna Sadam nõukogu esimees Neinar Seli ütles juhatuses toimuvaid muudatusi kommenteerides pressiteates järgmist: "Mul on hea meel, et aastaga on ettevõte korralikult saneeritud, mille üheks kõnekaks näiteks on juhtimiskulude vähendamine 30 miljoni krooni võrra. Praegune Tallinna Sadama nõukogu leiab, et sadama areng võiks olla veelgi kiirem. Selle tagamiseks on oluline parandada koostööd teiste infrastruktuuriettevõtetega, eelkõige Eesti Raudteega. Uuelt juhtkonnalt ootame riskide maandamist, mis on seotud liigse sõltumisega ühest kaubagrupist. Loodame tugevdada positsioone erinevate kaubagruppide kaasamisega, sealhulgas konteinerveod ning kohaliku eksport-import kauba osakaalu suurendamisega".

2004. a läbis ASi Tallinna Sadam koosseisu kuuluvaid sadamaid 37,4 mln tonni kaupa, mis oli 7,2% rohkem kui 2003 a. Reisijate arv suurenes ligi 15% ulatudes 6,74 mln reisijani.
AS Tallinna Sadam 2004. a tegevustulud ületasid esmakordselt 1 miljardi piiri, ulatudes 1,06 miljardi kroonini, kasv 10,5%. Tallinna Sadama tegevuskulud vähenesid eelmise aastaga võrreldes 35 mln krooni ehk 6,3%.

2004 a tegevuskasumiks kujunes rekordiliselt 540 miljonit krooni ning puhaskasumiks ligi 400 miljonit krooni.

Äripäev, 28.06.05

esmaspäev, juuni 20, 2005

Savisaar kustutas Tallinki 30 miljoni kroonise võla

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna juhataja Eva Vanambi sõnul võttis Savisaar 23. mail vastu käskkirja, millega tunnistas lootusetuks veeteede ameti ebatõenäoliselt laekuvad nõuded ASidele Tallink Grupp ja Hansatee Cargo tuletorni- ja jäämurdetasude võlgnevuse osas.

Vanamb selgitas, et võlgnevus tekkis 2003. aastal ja 2004. aasta esimesel poolel ning oli kokku umbes 30 miljonit. Käskkiri võeti vastu veeteede ameti esitatud taotluse alusel, mis oli tingitud asjaolust, et varasematel aastatel ja seda kuni 2004. aasta 1. juulini reguleeris tuletorni- ja jäämurdetasude maksmist teede- ja sideministri määrus, põhiseadus aga ütleb, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse maksed sätestab üksnes seadus.

Teede- ja sideministri määruse vastuolule põhiseadusega pööras Vanambi kinnitusel tähelepanu õiguskantsler.

“Riik on põhjalikult kaalunud võimalust nimetatud tasusid kohtu kaudu nõuda, kuid on hinnanud võiduvõimaluse kesiseks. Võimaliku veelgi suurema kahju ärahoidmiseks otsustati nimetatud võlgnevused riigi raamatupidamise üldeeskirjale toetudes lootusetuks tunnistada ning bilansist maha kanda,” märkis Vanamb.

Päevaleht, 20.06.2005

pühapäev, juuni 19, 2005

Soome laevad Eesti lipu alla?

Viking Line kavatseb oma laeva Rosella tuua seilama Eesti lipu alla, sest nii hoitakse aastas kokku vähemalt neli miljonit eurot. Viking Line saavutas Londonis töölepingute osas kohtuvõidu transporditöötajate liidu ja meremeeste ühenduse üle, mistõttu laevafirma võib Eesti lipu alla siirduda juba sügisel, kirjutab Iltalehti. Harri Winter Viking Line’i juhtkonnast ütles, et paraku toob see kaasa osade tähtajaliste töölepingute omanike lahkumise firmast.

Meremeeste ühendus lubab kohtuotsuse edasi kaevata, kuid Viking Line’i advokaat Jan Hanses rõhutab, et kohtuotsus vastab täielikult Euroopa Liidu õigusnormidele.

Vaidlus Rosella üle on kestnud juba aastaid. Laevafirma eesmärgiks on mitte kulutada tööjõule rohkem kui Eesti konkurendid. Muuseas agiteeris transporditöötajate liit protsessi käigus kõiki oma liikmesorganisatsioone Viking Line’iga Rosella töölepingute osas mitte läbi rääkima.
DELFI, 17.06.05

Century saabub pealinna 21. juunil kell 07:00.

Costa Europe jõuab Tallinnasse 22. juunil kell 08:00.

Meretund - 18. juuni 2005

18. juuni Meretunni teemad:

  • Soome lahe kasvukolmnurk. See mõiste võesti esmakordselt kasutusse Kagu-Aasias aastal 1989. Esimene kasvukolmnurk hakkas toimima Singapuri, Malaisia ja Indoneesia piirialade majandusvööndis. Lõuna-Soome, Eesti ja Peterburi piirkond moodustavad ühtse terviku, kus mitmepoolne koostöö on vajalik ja loomulik ning seda toetab täielikult ka Euroopa Liit oma struktuurifondidest. 1998. a. Washingtonis toimunud Maailmapanga kongressil tõestasid Harvardi teadlased, et ligi 50% maailma rikkamate ja vaesemate riikide erinevused on tingitud kahest asjast: meresadamate lähedusest ja tervislikust piimast, mis ei võimalda levida haigustel. Teadlaste väitel toimub majandusintegratsioon just suurema tõenäosusega nende riikide vahel, kellel on võimalik kaubavahetust pidada kas meritsi või siis suuremate jõgede kaudu. Eestis on selline kasvukoht Peipsi järve piirkond. Aare Uustalu (Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledži dotsent).
  • RIKS pakub Eesti laevaomanikele soodsalt mereside kõnesid. Avo-Rein Tereping (Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus).
  • Aegna saare kai äärde ei saa enam laevad silduda, kuna tormid on teinud oma töö. Eelmisel aastal telliti kai rekonstrueerimise projekt. Jaanuari torm tekitas aga palju tööd juurde. Kai on võimeline vastu võtma laevu alates 20. juunist. Peep Koppel (Kommunaalameti juhataja asetäitja).
  • Kiirlaevade lained lõhuvad Aegna saare kaid edasi. Sulev Roosma (Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni esimees).

laupäev, juuni 18, 2005

Eesti Mereakadeemia rektori valimised - vol. 3

Eesti Mereakadeemia senine rektori kohusetäitja Jüri Lember ilmselt enam akadeemia juhiks ei pürgi, sest peab ebanormaalseks seal valitsevat olukorda, kus nõunike kogu otsustajad pole ise mereharidusega seotud.

"2004. aasta alguses vahetas minister Maimets nii rektori kui nõunike kogu esimehega konsulteerimata välja viis nõunike kogu liiget ning pani asemele seitse, rikkudes sellega esiteks enda määrust, mille kohaselt rakenduskõrgkooli nõunike kogus võib olla 15 liiget. Meil on praegu 17," rääkis Lember BNS-ile.

Lemberi sõnul välja vahetatud nõukogu liikmetele muudatust ei põhjendatud, mõnele öeldi, et see oli Lemberi otsus. "See on sigadus," leidis viis aastat rektori kohuseid täitnud Lember ja lisas, et üks, kellele nii väideti, oli näiteks kalaliidu juht Valdur Noormägi. "Praegu ei ole nõunike kogus ühtegi kalandusega seotud inimest," nentis Lember.

Ta rääkis, et uued liikmed ei ole mereharidusega seotud ega akadeemia vastu vahepeal huvi tundnud. "Kui nad tulevad ainult rektori konkursile hääletama, siis ma ei tea, ma nimetaks seda vandenõuteooria taoliseks kokkumänguks.

Kuu aega tagasi toimunud rektori konkursil said kõik kolm kandidaati - Jüri Lember, Urmas Lips ja Viljar Jaamu - võrdselt hääli, mistõttu kuulutati konkurss nurjunuks. Teisipäeval kuulutas ministeerium välja uue konkursi.

"Mis selle taga on, on raske öelda, aga 2001. aastal oli üks katse mereakadeemiat erastada," ütles Lember.

Ta lisas, et nõunike kogu vahetusest saati on koolis käinud üks kontroll teise järel. Esmaspäeval teatas riigikontroll, et auditi kohaselt vajab mereakadeemia raamatupidamise tase parandamist.

"Ma ei ole kindel, kas ma hakkan selles olukorras uuesti kandideerima. Mul on riigiametist kõrini, sellest heategevusest siin," ütles Lember.

Ta soovitas uuel haridus- ja teadusministril Mailis Repsil kaaluda nõunike kogusse mereharidusega seotud inimeste tagasimääramist.

BNS, 14.06.05

kolmapäev, juuni 15, 2005

Tallinna sadam - Jewel of the Seas


Jewel of the Seas saabub 17. juunil kell 08:00.
Virtuaalne tuur laevas

Silver Whisper saabub 17. juunil kell 12:00.

teisipäev, juuni 14, 2005

Tallinna sadam - kruiisilaevad

Tallinna sadamat on juba aastaid külastanud suured kruiisilaevad. Kuid millal mingi laev sadamas on ja millised on tema andmed? Nendele küsimustele üritan siin blogis vastata.
Sellega avaneb ka võimalus fotohuvilistel oma aparaadid valmis sättida, kohvi termosesse valada ja istekohad ära bronneerida Pirita tee ääres :)

Kellel rohkem huvi fotograafia vastu või otsivad hetkel sobivat fotoaparaati omale, võivad abi saada Siimu, Rivo ja Heleni Fotodiibist.

16. juuni hommikul kell 09:00 saabub Seven Seas Voyager.

Kuskil sügaval Brasiilia džunglites...

DCP00504
DCP00514

Malaaria


Moskiito hammustas mulle väga lähedast inimest mõned päevad tagasi Gabonis. Malaaria tapab aastas ligi 1,5 miljonit inimest. Peiteaeg malaarial on 7 kuni 30 päeva... Haigestumine võib lõppeda surmaga.

Hukkunud pagulased ja ookeanipõhja vallutamine

Khaleed Daoed organiseeris 2001 aastal rohkem kui 350 varjupaika otsiva indoneeslase vedu Austraaliasse. 353 inimese jaoks jäi see teekond viimaseks. 146 nendest olid lapsed...
Süüdlast ootab kuni 20-aastane vangipõlv. Audioreportaaž juhtunust.

Teadlased soovitavad kehtestada mingid reeglid süvameredele. Tänapäeva tehnoloogia võimaldab tungida ühe sügavamale ja sügavamale ookeani, mis võib kokkuvõttes kahjustada ökosüsteemi. Väga paljud suured firmad omavad vahendeid ja ressursse, et ette võtta taolisi "ekspeditsioone" merepõhja. Jaapani riigiagentuuri sõnul maksab üks laskumine merepõhja ligi 1 miljon USD. Sellistel gigantidel nagu Pfizer, Bristol-Myers Squibb, Merck, Roche jt. on juba praegu olemas merebiotehnoloogia osakond. Biotehnoloogiliste saaduste alla käivad selliste haiguste ravimid nagu herpes, AIDS, malaaria, vähk. Alates 1992. aastast on USA teinud 196 süvavee ekspeditsiooni, Prantsusmaa ja Jaapan jäävad seljataha kumbki 67 ekspeditsiooniga.

esmaspäev, juuni 13, 2005

Sõjatehnika vedu parvlaev "Estoniaga"

26 poolthäälega (vastu 17, erapooletuid 11) võttis Riigikogu vastu Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamine 1994. aastal Eesti Vabariigi territooriumilt parvlaevaga Estonia sõjatehnika väljaveo asjaolude väljaselgitamiseks" (608OE).

Vastavalt otsusele luuakse komisjon, kuhu kuuluvad Evelin Sepp, Jarno Laur, Ken-Marti Vaher, Trivimi Velliste, Margus Leivo ja Ülle Rajasalu. Komisjoni eesmärk on parvlaeval Estonia sõjatehnika veoga seonduvate asjaolude objektiivne ja erapooletu analüüs ning hinnangu andmine.

1994. aasta 28. septembril ootas Eestist saabuvat laeva peale reisijate lähedaste ka ohtlike kaupade veoks mõeldud Rootsi transport ja eskort.

Parts arutab jaanuaris 2005 Perssoniga sõjatehnika vedu Estonial

Rootsi kohus kinnitas sõjatehnika salajast vedu Estonia pardal

pühapäev, juuni 12, 2005

Jälle see Orcelle...

Orcelle

laupäev, juuni 11, 2005

Meretund - 11. juuni 2005

Tänase Meretunni teemad:
  • Kehtima on hakanud meresõiduohutuse seaduse muutmise seadus. Miks oli olemasolevat seadust vaja parandada? Uus seadus on viidud vastavusse täiendavate EL nõudmistega, Paris MOU nõuetega, laevade ja sadamaalade turvalisuse koodeksi nõuetega jne. jne. Juurde on tulnud uued peatükid (nt. 2.1 Laevade turvalisus). Kapten Rene Sirol (Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhataja).
  • Kuressaares kogunesid Leedu, Läti ja Eesti laevaomanike liitude presidendid ning mõned laevaomanikud, et järjekordne nõudpidamine maha pidada. Kohtumised toimuvad kord aastas. Toivo Ninnas (Eesti Laevaomanike Liidu president).
  • Eesti Mereakadeemia merendusteaduskonnas oli reedel ilus ja tore päev. Diplomi said kalatoodete tehnoloogid ja hüdrometeoroloogia ja loodushoiu spetsialistid. Sellel aastal on samm edasi astutud mereakadeemias lõputööde ja üliõpilaste kvalifikatsiooni parandamise osas. Professor Urmas Lips (EMA õppeprorektor).
  • Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing (EMSA) on saanud 10-aastaseks. Miks sündis selline ametiühing 10 aastat tagasi? Eesti meremehi hakati ründama Skandinaavia ajakirjanduses peale m/s "Estonia" hukku. Et meremehi kaitsta, tulid meremehed kokku ja lõid oma ühingu. Tollase Merelaevanduse ametiühingu abi jäi sellel ajal kesiseks. Liikmeid on ligikaudu 1200, millest umbes 200 on kaldatöötajad. Milline on Eesti meremeeste suurim mure? See on töötasu. Võrdlus on meie naabermaadega, Skandinaaviaga olemas. Teiseks probleemiks on sotsiaalkindlustus. Kaia Vask (EMSA juhatuse esimees).
  • Vaatamata ilusatele ja vähetuulistele ilmadele ei suudeta alustada Aegna saare sadama ehitust. Segavaks faktoriks on kiirlaevade lained. Kiirlaevade lainete periood on pikem kui looduslike tuulelainete periood, mistõttu kiirlaevade lained ulatuvad märgatavalt sügavamale ning võivad rannasetteid liigutada, mida tavalained ei suuda. Lainete kõrgus võib ulatuda kuni 2 meetrini. Jüri Elken (TTÜ Meresüsteemide Instituudi direktor).

Eestlaste jaala sõidab St. Peterburgi

Rannarootsi muuseumi algatusel ehitatud ruhnlaste jaala Vikan alustas eile teekonda Neevalinna, kuhu loodetakse jõuda 30. juunil.

Puupaadi Seltsi mehed andsid otsad Tallinnast Admiraliteedi basseinist. «Tegelikult on teekond Neevalinna ühe pikema reisi viimane osa,» ütles seltsi liige Alar Schönberg. Tema sõnu alustas 2003 valminud kümnemeetrine ja kahe mastiga jaala Haapsalust sõitu juba mai lõpus. Kahe nädala jooksul peatus ta Osmussaarel, Pakri saartel, Paldiskis, Lohusalus ja Naissaarel. «Uurisime ja vaatasime, mis sealkandis huvitavat on. Tutvustasime kohalikele laeva ning merekombeid.»

Sama tahavad jaalaga Venemaale sõitvad mehed teha ka Põhja-Eesti ranniku väikesadamates. «Siiani oleme nagu omaette poolsalaja nokitsenud. Aga tegelikult ei tea eestlased suurt midagi mereajaloost ja sellest, et on olemas veel mõned iseliikuvad puulaevad.»

Schönbergi sõnul on jaala toodud Eestisse Viiburi ja Peterburi kandist. «Tahame näha, kui palju on seal säilinud vanu meresõidutavasid ja paate,» põhjendas Schönberg, miks reisisihiks valiti Peterburi.

Viimase jaala lasid Ruhnu rannarootslased vette 1920. aastatel. Tolle aluse 2003. aasta kevadel valminud koopia viis samal aastal Soome kaudu kirja Stockholmi Rootsi kuningale. Mullu käis jaala Soomes Hankos ja Lätis.

EMSA faktid

94% hukkunud laevadest on vanemad kui 15 aastat
59% hukkunud laevadest on segalastilaevad, 15% on puistlastilaevad, 10% on tankerid, 7% on ro-ro/reisilaevad ning 1% on konteinerlaevad.
Peamised põhjused laevade uppumisel rasketes ilmastikuoludes on: vee sissetung laeva, peamasinarike, laevakere vead ning aluse kaadumine.
Ligikaudu 100 laeva upub aastas ning need viivad endaga kaasa keskmiselt 3000 inimelu.

Mõned kasulikud lingid

Tänasest lisandus MereBlogisse kasulikud lingid. Sinna alla hakkavad ilmuma huvitavamate ja loomulikult kasulike internetisaitide viited. Näiteks amazon.com'is 42,46 USD maksev raamat The American Practical Navigator: "Bowditch" on täiesti tasuta kättesaadav siit. Väga huvitava tasuta navigatsioonikursuse võib leida SELLELT leheküljelt, kuidas toimus merede vallutamine 15. sajandil saate teada SIIT.

neljapäev, juuni 09, 2005

Miks meremehed peavad oskama ujuda?

Hetk enne õnnetust Venezuelas, Orinoco jõel...
Orinoco1
...õnnetuse ajal...
Orinoco3
...ja hetk pärast õnnetust
Orinoco2
Global Mariner
Atlantic Crusader

kolmapäev, juuni 08, 2005

Nõiakaev 2004

tuhalakaev

Meretund - 4. juuni 2005

4. juuni meretunni teemad:
  • Helsinkis toimus meresõiduohutusealane konverents, mille korraldajaks oli Turu Ülikooli uurimuskeskus. Teemad: faarvaatri tasud, meremeeste puudulik uneaeg laevas jpm. Enn Kreem (Eesti Laevaomanike Liidu peasekretär).
  • Saaremaal alustatakse Saaremaa sadama ehitusega. Sellest saab Tallinna Sadama üks 5-st sadamast. Erik Sakkov (Tallinna Sadama turundusdirektor).
  • Tallinna Vanalinnapäevad, näitus "Kuidas Tallinn rikkaks sai". Elvira Liiver (Raekoja direktor).
  • Tallinna Vanalinnapäevade raames toimuval seminaril oli üheks tähelepanu juhtivamaks ettekandeks "Ohud vanalinnale mere poolt". Heldur Unt (OÜ Hat Grupp juhatuse liige). Eesti Päevalehe artikkel

teisipäev, juuni 07, 2005

Rist mereõnnetuses hukkunuile

rist2
rist

esmaspäev, juuni 06, 2005

03. juunil 2005. a jõustus "Meresõiduohutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seadus"

Seaduse eesmärk on kaasajastada meresõiduohutuse seadus ning viia see vastavusse Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonide nõuetega.

Seadus on kättesaadav SIIT.

laupäev, juuni 04, 2005

Kes tohib olla kapten Eesti laeval?

Väljavõte Riigikogu majanduskomisjoni istungi protokollist nr. 27:

"Hetkel kehtiva seaduse alusel võib kapteniks olla ainult Eesti kodanik. Samas Euroopa Kohtu kahe otsuse kohaselt on liikmesriigil võimalik reserveerida tema lipu all sõitvate kaubalaevade kapteni ja tüürimehe ametikohad oma kodanikele üksnes juhul, kui selliste laevade kaptenid või vanemtüürimehed kasutavad avaliku õiguse kohastele volitustele vastavaid õigusi regulaarselt ja need ei moodusta väikest osa nende tegevusest.Vastavalt tegevuste loetelule võib väita, et Eesti puhul pole tegemist regulaarsete tegevustega ning need moodustavad väikese osa kapteni tegevustest. Sellest tulenevalt ei saaks kapteni ja tüürimehe ametikohta reserveerida ainult oma riigi kodanikele vaid peame seda laiendama ka Euroopa Liidu kodanikele ja Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalusriikide kodanikele. Muudatusettepanek peaks tagama suuremad võimalused Eesti kaptenite vabale liikumisele Euroopa Liidu tööjõuturul, sest Eestipoolse piirangu kehtestamise korral jääks ebatõenäoliseks, et teised liikmesriigid ja välisriigid annaksid Eesti meremeestele võimaluse töötada kaptenina oma riigi lipu all sõitvatel laevadel."

Hetkel kehtiva Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 3 sõnastus on järgmine: "Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ainult Eesti kodanik." Ja punkt. Uue muudetud seaduse järgi on tekst järgmine:

(1) Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ainult Eesti kodanik või Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kodanik.

(2) Merelaeval, mille kohta on väljastatud lipudokument, võib kapteniks olla ka käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetamata riigi kodanik, kui see riik annab Eesti kodanikele riikidevahelise lepinguga samasuguse õiguse.

Riigilõivuseaduse ning laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muutmise seadus jõustub 1. juulil 2005. Seadus on kättesaadav siit: eRT.

Maailma parim ilmajaam

"kuna ilmataat on lätlane ja seejuures ilgelt kaval, paneme me vähemalt esialgu kindlasti ka puusse. aga ilmateadete blogimine võimaldab meil oma ennustustele hiljem kontrollpilk peale visata ning oma vigadest õppida. ning juba üsna varsti ongi aadressilt ilmajaam.blogspot.com kättesaadavad maailma -- või vähemalt eesti -- kõige usaldusväärsemad ilmateated."
Maailma parimad sünoptikud -wolli ja parasiil- on otsustanud luua Eestis maailma parima ilmajaama. Soovime edu!

reede, juuni 03, 2005

Sõlmede lingikogu

BC blogist leidsin huvitava lingikogu sõlmedest. Ei hakanud jalgratast leiutama, vaid panin need lingid ka siis lehele üles. Leida võite need lingid paremalt äärelt lehte allapoole kerides.

Kindlasti hakkab see nimekiri täienema ajapikku. Kui keegi oskab viidata heale internetilehele, kus on juttu sõlmedest, siis võiks ka mind teavitada...panen üles.

neljapäev, juuni 02, 2005

Inimfaktor laevanduses

2004. aastal viis mereõnnetuste uurimise osakond (Maritime Accident Investigation Branch) läbi uuringu, milles analüüsiti viimase 10 aasta jooksul juhtunud 1600 õnnetust, millest põhjalikumalt vaadati läbi 66. Põhiprobleemiks oli meeskonnaliikmete liiga väike arv lühivedude laevadel. See toob endaga kaasa võltsitud tööaja arvestuslehed. Kui laevas on 2 vahiohvitseri, kes seisavad sillas vahti ülesõitudel, ja teeksid ainult seda tööd, siis juba nii koguneb töötunde 84 tundi nädalas. Lisaks sellele tuleb veel teha paberitööd, laeva hooldustöid, sadamatesse sisenemised/väljumised, laadungi kontroll, reisiplaneerimine jms. Seega on töönädal palju pikem.

See on ime, et suuremaid õnnetusi on veel vähe olnud. Kes on merd sõitnud, see teab, kui "huvitav" on laevaliiklus Põhjameres, Inglise kanalis, Soome lahes, Aasia vetes jm. kohtades. Öine vaht peab jälgima liiklust, ohutult manööverdama ning lisaks peab veel ennast ka üleval hoidma. Mõned kaptenid kasutavad selle jaoks signalisatsiooni, mis on paigaldatud sillakonsooli sisse - iga 5, 10 või 15 minuti järgi kõlab ebameeldiv heli, mille välja lülitamiseks peab vahitüürimees vajutama nuppu. Seda on võimalik ka ennetada, vajutades nuppu enne aja täis saamist. Selliselt hoiab tüürimees ennast üleval. Mis saab siis, kui kapten ja teised laevapereliikmed ei ole teadlikud mõne tüürimehe alkoholiprobleemidest... Ise olen leidnud õllepurke kaardilaua sahtlist, mille eelnev vahitüürimees sinna UNUSTAS! Need probleemid on üleval kõigis laevades. Seega on risk väga suur.

Suur probleem seisneb selles, et meremehed ei saa piisavalt puhkust. Lühikesed ülesõidud, palju tööd paberimajanduses, lühikesed seisud sadamates - mereromantika ning normaalne töökeskkond on sellega "tapetud". Siis pole imestada, et noored soovivad maale jääda ning pööravad merele selja. Polnud ime töötada 25 tundi järjest trümmis, et see valmis saada järgmise kauba jaoks. Lõpuks pead leidma mingi mooduse, et ennast üleval hoida ning ülevalt komingsilt mitte alla trümmi kukkuda unise peaga. Madrused on tihtipeale löönud käega ning magama läinud. See on ka arusaadav, nemad peavad sadamas töötama paarikaupa vahetustes ning neil on omad lepingud ja tihtipeale ei maksta ületundide eest.