pühapäev, juuli 31, 2005

Eesti Audid Guinnessisse

ACG
Pilt on tehtud raimsb6 poolt.
photo12_1
Pilt on tehtud mulds'i poolt.

Tahaksin sellest üritusest pikemalt kirjutada, kuid hetkel ei jätku selle jaoks enam jõudu. Ausõna. Võite ise lugeda teema alguse kohta, registreerimise ning ürituse õnnestumise kohta. Meduusile millegipärast ei meeldinud see üritus, kuigi ise ta kohal ei käinud.

Kokku sõitis rivis distantsi läbi 411 Audit. Suured tänud Kuma Raadiole, kes tegi otsesaate üritusest ning informeeris läbi raadio kõiki autojuhte olukorrast rivis ja teel. Megaüritus. Vähemalt meie jaoks, kes me sellist asja esmakordselt korraldasime...

Kummardused sponsoritele, kes meisse uskusid ja oma panuse ürituse õnnestumisse panid. Raske oleks ilma teieta olnud.

Plekid jäi mõlkimata, korrale ei pidanud kedagi kutsuma, alkoholiga ei liialdatud, ilm oli suurepärane, inimesed fantastilised... jne. jne. Väga lahe pereüritus oli see ligi 1000+ inimesele.

Kuna endal ei olnud eriti aega pilte teha seoses organiseerimisega, siis vaadake aga teiste pilte, mis leiate sellest teemast.

Ahjah...esmaspäevases Suvereporteris peaks olema ka pisike lõik meie ürituse kohta. Ka Kanal2 filmimees on Audiklubi liige :)

reede, juuli 29, 2005

Õnnetus Bombay High puurtorniga / Bombay High in fire


27. juulil, kell 1605, toimus raske õnnetus India naftapuurtorniga. Üks puurtorni teenindavatest laevadest, "Samudra Suraksha", teostades meditsiinilist evakuatsiooni kaotas operatsiooni käigus kontrolli ning rammis puurtorni. Probleem oli selles, et üks laeva meeskonnaliikmetest murdis näpu ning teda oli vaja ravimiseks viia puurtornile, kus oleks antud vastavat meditsiinilist abi. Igatahes kaotas laev millegipärast kontrolli, hakkas triivima ning rammis torni. Õnnetuse hetkel viibis puurtornil 227 inimest, "Samudra Surakshal" oli 84 inimest pardal ning lähedal asuval erapuurtornil veel 73 inimest. Viimane mainitud torn vajus merelainetesse kahe tunniga. Hetkel on hukkunuid 12 ja 13 on veel kadunud. Mõned päästetud leiti üles veel neljapäeva hommikul 20 km õnnetuskohast eemal triivimas meres.

neljapäev, juuli 28, 2005

Siseministeerium kuulutas välja hanke piirivalvelaeva renoveerimiseks

Siseministeerium kuulutas välja riigihankekonkursi piirivalvelaeva Kõu renoveerimistöödeks, et pikendada laeva kasutusaega vähemalt aastani 2015. Projekti finantseeritakse Schengen Facility programmi vahenditest.

Remondi tulemusena peaks piirivalvelaev PVL-107 Kõu vastama Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) konventsioonide nõuetele. Laev on võimeline pukseerima teisi aluseid, teostama radarseiret, osalema rahvusvahelistes päästeoperatsioonides võrdväärselt teiste riikide alustega, fikseerima piiririkkumisi ja toetama laevade kontrollimist.

Piirivalvelaeva mootor tuleb lahti võtta, üles otsida vead ning teostada vajalikud remonttööd või mehhanismide väljavahetus. Hanke kogumaksumus on 9 miljonit krooni.

“Kõu” on ehitatud 1963. aastal Turu Laivateollisuus OY-s Soome Vabariigis. Jäämurdja tüüpi laev on 48,3 meetrit pikk, varustatud pukseerimiseks vajaliku tehnikaga. Laeva saab kasutada aastaringselt.

Hange rahastatakse Schengen Facility programmist, mille üldeesmärk on viia välispiiridel teostatava valve ja piirikontrolli nõuetekohaseks tagamiseks vajalik infrastruktuur ja materiaaltehniline baas vastavusse Schengeni Lepingu Rakendamise Konventsiooni ja Schengeni kataloogi põhimõtetega ning Ühtses Käsiraamatus sätestatud nõuetega.


Äripäev, 28.07.2005

kolmapäev, juuli 27, 2005

Eesti Audid Guinnessi Rekordite Raamatusse...

Uudis, millel pole merendusega rohkem pistmist, kui ainult see, et mõned osalejad on tüürimehed, madrused või lihtsalt praamiga varem sõitnud :)

Igatahes üritame laupäeval, 30. juulil, Nurmsi lennuvälja lähedal teostada rekordit, mis kirjutatakse Guinnessi Rekordite Raamatusse. Ülesandeks on saada võimalikult suurem arv Audisid ühte kolonni ja läbida koos 3,2 km pikkune teelõik avalikul maanteel. Selle jaoks oleme taodelnud loa Maanteeametilt. Hetkel on registreerunud rekordile 855 Audit. See arv on muljetavaldav...jama on siis, kui kõik need ka kohale tulevad :)

Lennuväljale pääseb ja sealt ära saab mööda KRUUSATEED, mille pikkuseks on ~3km. Lennuvälja kohta niipalju, et tegemist on MURUKATTEGA lennuväljaga!

Kohale jõudmiseks tuleb sõita mööda Tallinn - Tartu mnt. Mäekülasse (koht, kus vanasti seisis Anttila reklaam-mosse). Mäeküla poe juures on silt, mis näitab Piibe mnt. ja Koeru peale. Reede õhtul ilmub sinna ka silt, mis viitab Audiklubi üritusele. Sealt tuleb alla keerata ja sõita ~500m ning siis keerata paremale kruusateele, kust edasi juhatavad juba viidad lennuväljale. Kui midagi jäi selgusetuks, tasub vaadata KAARTI.

ÜRITUSE PROGRAMM JA AJAKAVA:

Programm on peamiselt vaid rekordi püstitamisele mõeldes koostatud. Meelelahutusena on lava koos helitehnikaga (kus toimub osavõtjate lõplik instrueerimine ja DJ mängib muusikat) ning tasulised huvilennud huvitatutele. Kohapeal on olemas toitlustaja (söök, jäätised ja joogid) ja WC-d.

Kell
11.00 - 15.00 kogunemine lennuväljale, osalejate registreerimine ja rekordikatseks ettevalmistumine. Kell 15.00 - 17.00 rekordikatseks ette nähtud teekonna (ca 16km) läbimine. Kell 17.00 - 20.00 üritusest kokkuvõtte tegemine lennuväljal.

Meedia: Eesti Päevaleht, Kuma Raadio.
Põhiinfo saate siit: http://rekord.audiclub.ee/
Ürituse otseülekannet saab kuulata Kuma Raadio netiraadiost: http://www1.neti.tv/cnt/asxgen.aspx?id=37

esmaspäev, juuli 25, 2005

Arheoloog leidis 1000-aastase sadama / 1000 year old port found

Arheoloog leidis Harjumaal Muuksi lähedal tuhat aastat vana sadama, mille kaudu käis tõenäoliselt Skandinaaviamaade vahel kaubavahetus.

Võib eeldada, et omal ajal käis selle sadama kaudu ülemere kaubandus, näiteks Rootsi ja Soome vahel,” ütles SL Õhtulehele arheoloog Gurly Vedru. Sadam oli korralik ja päris suur. Muuksi lähedal Tsitres väljakaevamisi tegev Vedru rääkis, et sealkandis kahtlustati juba ammu sadam olevat. Praeguseks on päevavalgele tulnud hulgaliselt keraamikat ning massiliselt toorrauda, millest tehti sepiseid.

Läänemeri kuulutati eriti tundlikuks merealaks / Baltic Sea PSSA

Londonis rahvusvahelise merekeskkonna kaitse komitee istungil võeti vastu resolutsioon, millega kogu Läänemeri kuulutati eriti tundlikuks merealaks.

Mereala kuulutamine eriti tundlikuks tähendab, et rahvusvaheliselt tunnistatakse fakti, et üha aktiviseeruv laevaliiklus võib selle ala tundlikku ökosüsteemi kahjulikult mõjutada, teatas Delfile keskkonnaministeeriumi pressiesindaja. Seetõttu tuleb rakendada täiendavaid meetmeid meresõiduohutuse tõstmiseks ning läbi selle merekeskkonna paremaks kaitsmiseks.

Lõpliku kinnituse peab andma veel Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni Assamblee 24. istung, mis toimub novembris-detsembris 2005. Kui assamblee kinnitab välja pakutud meresõidu ohutust suurendavad meetmed, saab Läänemeri oma uue staatuse alates 1. juulist 2006. Resolutsioonist jäid välja alad, mis vastavalt ÜRO 1982. aasta mereõiguse konventsiooni sätetele kuuluvad Venemaa jurisdiktsiooni alla.Ettepanek kuulutada Läänemeri eriti eriti tundlikuks merealaks, tehti juba 2003. aasta juunis Bremenis toimunud Läänemere riikide (HELCOM) ja Põhjamere riikide (OSPAR) ühisel merekeskkonna kaitse alasel istungil.

DELFI, 25.07.2005

pühapäev, juuli 24, 2005

Abiks paadimehele / Boatman's guide

Veeteede Amet andis hiljuti välja kasuliku raamatukese - "Abiks paadimehele". See on mõeldud nii algajatele kui ka kogenumatele väikelaevaomanikele. Raamat sisaldab palju jooniseid ja selgitusi. Tiraaž on 1000 eksemplari ja neid jagatakse tasuta. Lisainfot raamatu kohta võib saada Lembit Mõtlikult (väike- ja siseveelaevade osakond, 6205 750).

Merereostus Pirital / Sea pollution in Pirita

Reede päeval teatati Päästeametile, et Pirita tee ääres mererannas on õlilaik. Asus see kohas, kus linna kanalisatsioonitoru mere äärde jõuab. Uudistes räägiti 29-st inimesest, kes õlireostust likvideerisid, neist mitmed olid vabatahtlikud. Eile õhtul kohale minnes ei olnud aga mitte kedagi enam seal. Kokkukorjatud kivisegune õline adru oli kottidesse mahutatud ning rannajoonele jäetud. Arvatavasti peab keegi sellele ikka järgi tulema. Piiramaks õli lekkimist edasi merele oli tõmmatud vette piirdesukk. Kahjuks ei suutnud see oma tööd 100% teha. Kõige reostunumast kohast pääses õlisegune vesi ikka teisele poole piiramisrõngast. Ma ei hakka spekuleerima, miks ei suudetud korralikult töid lõpetada; mind huvitab see, kas kedagi võetakse ka vastutusele selle reostuse eest... Jääme ootama ekspertiisi tulemusi ja edasist arengut, kui midagi üldse areneb.

EDIT: uus info DELFI poolt.

Keda huvitab, kuidas käituda rannas õlireostuse korral, siis sellise käsiraamatud saate omale tõmmata SIIT.

Pirital 015 Pirital 019 Pirital 032 Pirital 038 Pirital 048 Pirital 049
Photos by Dan

laupäev, juuli 23, 2005

"Amerigo Vespucci" pildi peal / Amerigo Vescpucci in pictures

Kahetsusega peab mainima, et pääs kruiisilaevade kaide äärde on piiratud...

Muukeelsed turvarid ei lase tavainimesi enam merd ega laevu nautima. Jälle need neetud terrorism, 9/11 ja ISPS koodeks. Mida aeg edasi, seda rohkem hakatakse meie elu piirama aedade, kaamerate ja turvameestega. Kõikjal jälgivad meid kellegi silmad. Anonüümsus kaotatakse. Isikut tõendavat dokumenti pead pidevalt kaasas kandma, et mitte endale liigseid probleeme tekitada. Milline riik peab ennast mereriigiks? Kas see, keda ümbritseb vesi - teadmata, mida selle rikkusega peale hakata või see, kes suudab antud võimalust kasutada maksimaalselt, teadlikult ja oskuslikult, tegemata seejuures rumalaid ja halenaljakaid otsuseid.

Hämmastas "turvaväravate" vähene turvalisus. Millegipärast voorisid taksod sisse-välja-sisse-välja... Tavakodanikud aga punktist edasi ei saanud. Ma ei saa aru, kus on loogika? Kas taksojuht, kes lehvitab turvale käega ja sõidab tõkkepuu alt läbi, ei kujuta kruiisi- ja muudele laevadele mitte mingit ohtu? Kas taksojuhid on inglid? Miks ei kontrollita sõiduki sisu enne sadamaalale sisenemist? Kui ma tellin kesklinnas omale takso ja ütlen inglise keeles, et soovin sõita kruiisilaeva juurde, mis seisab Tallinna sadamas, siis ei leia ma ühtegi takistust oma teel, et vedada endaga kaasa koti sees 5 kg trotüüli näiteks või veel hullem - biorelva. Mis kasu on nendest sadadest miljonitest eurodest, mis kulub sadamate turvalisemaks muutmisel?

Kuid tagasi peateema juurde - purjelaev Amerigo Vespucci. Fantastiline laev, mis lähemal uudistamisel muutus ainult huvitavamaks. Muideks, Amerigo Vespucci (tuntud meremees ja kartograaf) nime järgi sai omale nime ka Ameerika Ühendriigid. Vaatamata oma 75. aastasele vanusele on laev väga hästi säilinud - väga head peremehed on olnud laeval.

Vaatamata "rangetele" turvameetmetele sadama tollipunktis õnnestus siiski pääseda laevale ka lähemale, samas heita pilk peale ka kruiisilaevale "Jewel of the Seas". Kahjuks purjelaeva pardale ei õnnestunudki pääseda. Kui keegi tunneb agenti, kelle kaudu oleks võimalik laevale pääseda, siis võiks mulle teada anda!

Amerigo Vespucci
sadamas 039_1 sadamas 035 sadamas 014
Jewel of the Seas
sadamas 051_1 sadamas 072_1 sadamas 056_1
Taamal paistavad USA sõjalaevad
sadamas 061 sadamas 063_1

Amerigo Vespucci Tallinna vanasadama kai ääres

Eile jõudis Tallinnasse Itaalia mereväe kuulsaim purjelaev Ameriga Vespucci.

Amerigo Vespucci ehitati aastatel 1929-1931 Itaalia mereväeakadeemia õppelaevaks.

Õppelaevana teenib alus tänaseni, suviti on laeva pardal lisaks 250-le meeskonna liikmele paarsada mereväeakadeemia kadetti.

Amerigo Vespucci on üks maailma suurimaid aktiivselt seilavaid purjelaevu. Tema kogupikkus on 101 meetrit, laius üle 15 meetri ja laev kannab kokku ligi 3000 ruutmeetri suuruses purjeid.

Amerigo Vespucci viibib põhiliselt Euroopa vetes, kuid laev on külastanud ka Põhja- ja Lõuna-Ameerikat. 2002. aastal seilas laev ümber maailma.

Postimees, 22.07.2005

Tegin kõne Tallinna vanasadamasse. Kahjuks laevale peale ei pääse, kuid laeva kai pealt uudistama minna on täitsa võimalik....ja sealt tekivad juba uued võimalused :) Laev seisab kruiisilaevade kai ääres.

reede, juuli 22, 2005

Laevade kokkupõrge Jaapani ranniku lähedal

Täna hommikul, kell 5.10, põrkasid kokku tihedas udus 2 laeva. Õnnetus juhtus Jaapani ranniku lähedal, 10 km Inobusaki neemest. 1 meremees on uppunud, 8 on veel kadunud. Lähemalt siit.

Edit:
4 meremeest hukkus kahe laeva kokkupõrkes tihedas udus. Wei Hang (3947 gt) ja Kaishin Maru (499 gt) ei suutnud teineteist vältida ning põrkasid kokku Jaapani ranniku lähedal. Wei Hang vajus kiiresti põhja koos 5700 t vanametalli ja 23000 galloni (87065 L) kütusega pardal, mis on hakanud lekkima ning veepinnale tõusma. Inobusaki neemel asuvad Jaapani ilusamad rannad. Nippon Marin'i esindaja sõnul valmistutakse õlitõrjeks.

Üks nädal enne äramainitud laevade kokkupõrget hukkus 6 meremeest Kumano meres 2 tankeri kokkupõrkes.

teisipäev, juuli 19, 2005

20. juulil kell 7:00 saabub Tallinnasse Star Princess.













20. juulil kell 7:00 saabub Rotterdam.












Silver Whisper saabub 21. juulil kell 8:00.

esmaspäev, juuli 18, 2005

Meretund - 16. juuli 2005

16. juuli Meretunni teemad:
  • Kolmemõõtmeline digitaalne lootsiraamat (EPDIS). Jahtkapten Margus Zahharov (EMA projektijuht).
  • Eesti Mereväe lipulaev "Admiral Pitka" on taas kodusadamas, tagasi NATO õppustelt. Jüri Saska (Laeva komandör, vanemleitnant).
  • 25 aastat tagasi algas Olümpiaregatt. Jahtkapten Olev Roosma (Kalevi jahtklubi ülem).

laupäev, juuli 16, 2005

Siis, kui tornid veel püsti olid...

NYpaeval
NYoosel

Meretund - 9. juuli 2005

9. juuli Meretunni teemad:

  • Mitu aastat kestnud Phare projekt "Meresõiduohutuse tõhustamine" on lõppenud. Saku mõisas toimus lõpuseminar, kus tutvustati aastate jooksul tehtud töid ja saavutatud tulemusi. Dan Heering (Eesti Mereakadeemia projektijuht) ja Tarmo Ots (Veeteede Ameti välissuhete ja info osakonna juhataja).
  • Väikelaevajuhtide tunnistuste väljaandmisel on kord muutunud. Veeteede Ametilt on töö üle võtnud autoregistrikeskus. Helle Hallika (Eesti Mereturismi Assotsiatsiooni tegevdirektor), Toivo Kangur (ARK eksamiosakonna juhataja).
  • Kuidas terve Narva jõgi muuta laevatatavaks? Peeter Veegen (kapten).
  • 40 aastat tagasi taasavati Helsinki-Tallinna laevaliin. Kulle Raig (Soome Eesti-seltside liidu peasekretär).

Meretund - 2. juuli 2005

2. juuli Meretunni teemad:

  • Eesti Mereakadeemia õppehoones avati pidulikult laevaliikluse juhtimise (VTS) simulaator. Phare Twinningu projekti ajalugu. Jüri Lember (EMA rektor), Dan Heering (Phare projekti Eesti projektijuht).
  • Tallinnas toimus EL kalanduspoliitika konverents. Toivo Orgussaar (Kalurite Liidu juht).
  • Uurimus Eesti tuletornidest tõi Eestile rahvusvahelise tunnustuse, Nostra medali. Jaan Vali (Muinsuskaitseinspektsiooni peainspektor).
  • Rõuges toimusid 35. korda Eesti Vetelpääste Ühingu korraldusel avavee ujumisvõistlused. Olav Lukin (vetelpääste spetsialist).

Eurotoetuse abil reisilaevaks või metalliks

Augustist on vanade kalalaevade omanikel või rentnikel võimalik PRIAst taotleda kalalaeva lammutamise või ümberehitamise toetust.

Toetust saab vanemate kui kümneaastaste kalalaevade puhul, abisumma sõltub laeva suurusest ning vanusest, ent võib küündida mitme miljoni kroonini laeva kohta, kirjutab Eesti Päevaleht. Selle eest võib muuta näiteks laeva sihtotstarvet ning ehitada see ümber reisilaevaks.

Toetusega tahetakse vähendada püügivõimsust, mis kalavarude vähenemist silmas pidades on praegu ebaloomulikult suur. Kalalaevade arvu vähendamiseks on kokku ette nähtud ligi 60 miljonit krooni, seda raha saab kasutada järgmise aasta lõpuni. Lõviosa summast tuleb Euroopa Liidu eelarvest. Põllumajandusministeeriumi hinnangul peaks sellest rahast jätkuma püügilaevastiku vähendamiseks umbes kümne aluse võrra, kuna ühe traaleri tükkideks lõikamine maksab kolm kuni kaheksa miljonit krooni. Ministeeriumi hinnangul on Eestis aluseid, mis võiks tänu toetusele kalapüügi lõpetada, 30 ringis. Kokku on registris kalalaevu 171.

DELFI, 15.07.2005

Meretund - 25. juuni 2005

25. juuni Meretunni teemad:
  • 21. juunil oli rahvusvaheline hüdrograafiapäev, mida peeti ka Eestis. Toimus ka rahvusvaheline Läänemere maade konverents. Jaan Lutt (VA Hüdrograafiaosakonna juhataja)
  • Eesti Mereakadeemia Merekoolis toimusid lõpuaktused. Kokku lõpetas 51 noormeest. Rein Ausmees (Merekooli direktor).
  • Eesti Mereakadeemias toimusid samuti lõpuaktused. Urmas Lips (EMA õppeprorektor, professor), Heino Punab (EMA laevamehhaanika õppetooli juhataja).

esmaspäev, juuli 04, 2005

Piraadid ründasid ÜRO abilaeva

Piraadid hõivasid India ookeani tsunami ohvritele Somaalias toiduabi toimetava ÜRO laeva. Kaubalaev MV Semlow oli teel Keeniast Somaalias asuvasse Bossaso sadamasse, kui seda ründasid relvastatud piraadid. Laeva hõivanud piraadid võtsid selle kümneliikmelise meeskonna pantvangi ja nõuavad nende eest lunaraha.

«Kaaperdajad küsivad 500.000 USA dollarit, ent me ütlesime neile, et tegemist on vaid väikese laevaga, mis toimetab nende endi riigi elanikele toiduabi,» teatas ÜROle laeva rentiva Keenia ettevõtte Mokatu Shipping Agency direktor Inayet Kudrati.

ÜRO toiduabiprogrammi töötajad pöördusid samuti piraatide poole ja palusid neil koheselt alus ning nälgivatele inimestele hädavajalik toiduabi vabastada. Somaalias kaotas 26. detsembri tsunami tõttu kodu umbes 28.000 inimest, kes sõltuvad nüüd täielikult ÜRO toiduabist.

Somaalia rannikumere ala peetakse üheks maailma kõige ohtlikumaks piirkonnaks ning kurjategijate rünnakud laevadele pole seal sugugi haruldased.

Postimees, 4. juuli 2005

Eestisse soetati Baltimaades ainulaadne laevaliikluse juhtimise simulaator

Minu mitmeaastane töö hakkab lõpule jõudma. Sellel nädalal toimuva lõpuseminariga tõmbame kahe-aastase projekti otsad kokku. Täpsemalt kirjutan sellest millalgi hiljem. Järgneb pressiteade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.

Ülehomme lõppeva Euroopa Liidu poolt 22,2 miljoni krooniga rahastatud Phare projekti “Meresõiduohutuse tõhustamine” raames soetati 3,8 miljonit krooni maksev laevaliikluse juhtimise simulaator ning tõhustati Eesti meresõiduohutust.


Projekt koosnes kahest osast: laevaliikluse juhtimise simulaatori hankest ja partnerluskomponendist ehk mestimisest, mis tähendab liikmesriigi avaliku sektori esindaja pikaajalist tööd kandidaatriigis PHARE projekti raames.

Partneriteks olid Soome Mereadministratsioon, Turu Ülikooli Meretranspordi Koolitus- ja Uurimuskeskus ning Suurbritannia Meresõidu- ja Rannavalveamet (MCA). Lisaks osalesid eksperdid Rootsist, Taanist ja Saksamaalt. Projekti kogueelarve oli 26 miljonit krooni, millest Eesti kaasfinantseering moodustas 3,8 miljonit krooni.

Kaks aastat kestnud projekti peamiseks eesmärgiks oli meresõiduohutuse tõhustamine Veeteede Ameti ja Eesti Mereakadeemia spetsialistide teadmiste täiendamise ja kogemuste vahetamise läbi. Projekti kaudu tõhustati ja aktiviseeriti koostööd Eesti ja projekti partnerriikide merendusega tegelevate ametkondade vahel.

Projekti raames käsitleti mitmeid meresõiduohutuse valdkondi: jäämurdmine, laevaliikluse juhtimine (VTS - laevaliikluse korraldamise süsteem ja GOFREP – Soome lahe laevaettekannete süsteem), laevade järelevalve ning koolitusprogrammid.

Koostöös välisekspertidega rakendati ellu merendusalane ühenduse õigustik (acquis communautaire), töötati välja Soome-Eesti laevaliikluse juhtimise ühised protseduurid, esitati Eesti jaoks sobiva jäämurdekontseptsiooni alused, alustati jäämurdealase info vahetamist Soome ja Rootsiga ning pandi alus laevakontrolliinspektorite täiendkoolituse õppekavadele.

Laevaliikluse juhtimise simulaatori hankekonkursi võitis Suurbritannia ettevõte Transas Eurasia Ltd. Balti riikides ainulaadne simulaator võimaldab läbi viia laevaliikluse juhtimise operaatorite alg- ja täiendkoolitust.

Lisaväärtuseks on eraldiseisev raadiosidemoodul (GMDSS simulaator), millel koolitatakse raadioside operaatoreid. Uus simulaator võimaldab tõsta Eesti meremeeste ja laevaliikluse juhtimise operaatorite praktilise väljaõppe kvaliteeti. Soetatud simulaator täiendab Eesti Mereakadeemia täiendus- ja ümberõppe osakonna tehnilist õppebaasi.

Projekti lõpuseminar toimub 6. juulil Saku mõisas kell 11.00.-15.00.

laupäev, juuli 02, 2005

Miks on vaja seda ava sulgeda?

security

reede, juuli 01, 2005

"Costa Atlantica" saabus Tallinnasse 1. juulil kell 13.00.

"Westerdam" külastab Tallinnat 2. juulil saabudes siia kell 8:00.

Tanker "Iran Daylam" Muuga sadamas

irandaylam
Täna õhtul lahkub Muuga sadamast Iraani tanker "Iran Daylam". Kahjuks on sadam terrorismi ohus nii kinni pandud, et laeva ei ole võimalik kuskilt vaadata, veel vähem pildistada. Ainus võimalus on näha laeva eriloaga juurde saades või heita pilk sadamale peale Muuga sadamahoone katuselt :) Miks ma sellest laevast kirjutan? Pikkus 333,5 meetrit ja laius 58 meetrit ning dedveit 296.977 tonni on muljetavaldavad arvud. Selliseid gigante ei käi mitte tihti meie sadamates.