Eesti liitus ÜRO mereõiguse konventsiooniga

Riigikogu võttis täna vastu ÜRO mereõiguse konventsiooni ja selle XI osa rakenduskokkuleppega ühinemise seaduse, millega Eesti saab loa kasutada rahvusvaheliselt korrastatud merenduse õigusregulatsiooni.

Samuti saab Eesti osaleda konventsioonist tulenevates programmides ja rahvusvahelistes mereuuringute ning merekeskkonnakaitse alastes projektides.

Konventsiooniga ühinemine toob ka kaasa meresõiduga seotud ettevõtluse majandusliku elavnemise, mille tulemusel tekib juurde uusi töökohti.

“Kuivõrd konventsiooni osalisteks on Eesti Läänemere äärsed naaberriigid nagu Vene Föderatsioon, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Taani, on raske või isegi võimatu mitte ühineda,” märkis lennundus- ja merendusosakonna peaspetsialist Gerli Koppel.

“See võib kahjustada nii Eesti rahvusvahelist koostöövõimealast mainet, aga ka raskendada mereprotestide ja teiste riikidevaheliste vaidluste lahendamist,” tõdes ta.

Riigile tekivad ühinemise järjel täiendavad kulutused seoses osalemisega konventsioonist tulenevates erinevates institutsioonides, organisatsioonides (nt Rahvusvahelises Süvamerepõhja Organisatsioonis) või nende allasutustes, organites või allorganites juhul, kui Eesti neisse valitakse või peab vajalikuks neis osaleda.

ÜRO mereõiguse konventsioon võeti vastu 10. detsembril 1982. aastal Montego Bays, Jamaical. Konventsioon jõustus 16. novembril 1994. aastal. Selle aasta 1. veebruari seisuga on ÜRO konventsiooni osapoolteks 148 riiki.

ÜRO 10. detsembri 1982. aasta mereõiguse konventsiooni XI osa rakenduskokkulepe koostati 28. juulil 1994. aastal New Yorgis ja jõustus 28. juulil 1996. aastal. 1. veebruaril oli kokkuleppe osapoolteks 121 riiki.

Konventsioon ja kokkulepe jõustuvad Eesti Vabariigi suhtes 30 päeva möödudes ühinemiskirja hoiuleandmisest ÜRO peasekretärile. Ühinemisel saab Eesti ka Rahvusvahelise Süvamerepõhja Organisatsiooni liikmeks.

Lühidalt uudiseid merendusest

4 töölist hukkusid El Ferrol'i laevatehases fregatt " F-311 Roald Amundsen" pardal. elconfidencial.com andmetel kukkus üks hukkunutest fregatti puhastavasse tanki ning kolm tema kaaslast üritasid teda päästa. Kahjuks hukkusid kõik. Õnnetuse põhjuseks on hapnikupuudus ja lämbumine.

Muuga sadamas avati vabatsooni ala, mis võimaldab nii EL kui ka teistel riikidel oma kaupu hoida piiramatu aeg ja tulumaksuvabalt antud tsoonis. Tallinna Sadam investeeris selle tsooni rajamiseks 8,6 millionit EUR.

Taani Laevaomanike Liit ja Väikelaevade Assotsiatsioon alustasid "turneed", et propageerida merendusklastrit ja töövõimalusi merel üle terve Taani. Probleem on tekkinud noorte ja haritud inimeste leidmisega, kes tahaksid minna tööle merendussektorisse nii merel kui ka maal kontoritesse.

Riigiomanduses olev Primorski sadam Venemaal tellib teise jäämurdja Baltiyski Zavod'lt. Ehitusega alustatakse 2007. aastal. Esimene jäämurdja antakse sadamale üle 2006. aasta novembris. Uued laevad on 116 meetrit pikad ning süvisega 8,5 m.

Saksamaa on jõudnud Paris MOU valges nimekirjas esikohale. Järgnevad Isle of Man, Suurbritannia ja USA. Rootsi langes 2. kohalt 5.-le kohale, Soome hoiab endiselt 6. kohta, Norra 11. kohta ja Taani 14. kohta. Uued riigid valges nimekirjas on Philipiinid, Malaisia, Barbados ja Caymani saared.
Musta nimekirja esikohti hoiavad enda käes Albaania, Põhja-Korea, Tonga, Boliivia ja Honduuras. Samuti on mustas nimekirjas veel Panama.
Mustast nimekirjas halli nimekirja on suutnud ennast tõsta Küpros, Malta, Bulgaaria, kus endiselt on ees Venemaa, Eesti, Läti, Leedu ja Poola.
Millal jõuab kätte see aeg, kus me saame ka Eestit näha valges nimekirjas või peame hoopis pöialt hoidma, et me ei langeks musta nimekirja?!

Meretund - 28. mai 2005

Huberti teemad 28. mai meretunnis:

1. Naftavedu tankeritega Soome lahel kahekordistub järgneva viie aastaga. Merereostuse õhu kõrvaldamiseks tuleb seega meil valmis olla ja luua naftareostuse tõrjefond. Heiki Nurmsalu (Keskkonnainspektsiooni peadirektori asetäitja).
   
2. Pirita TOP jahisadamas alanud meremessi raames peeti Tallinna linna eestkoste all merenduse ümarlaud. Toivo Prom (Tallinna abilinnapea).
   
3. Sellel nädalal esitleti Meremuuseumis Laevanduse aastaraamatut 2005, mis on seekord juba üheteistkümnes. Enn Kreem (Eesti Laevaomanike Liit).
   
4. Meremess 2005. Täna algas Tormilinnu Cup 2005. Sulev Paakspuu (Meremessi korraldaja).
   

Meretund - 21. mai 2005

Teemad 21. mai meretunnis:

1. Eesti võeti sellel nädalal riikidevahelise laevakontrolli organisatsiooni täisliikmeks (ParisMOU). Martin Kaarjärv (VTA laevade järelvalve osakonna juhataja).
   
2. Avati 2 uut laevaliini Saaremaal: Mõntu-Ventspils ja Roomassaare-Ruhnu. Mihkel Undrest (Mõntu sadama omanik, Torgu vallavolikogu esimees), Tõnis Rihvk (Saaremaa Laevakompanii juhatuse esimees) jaKaarel Lauk (Ruhnu vallavanem)
3. Järvamaa muuseum tähistas 100.ndat sünnipäeva. Tiiu Saarist (muuseumi direktor).
   
4. Meremuuseumis avati 2 näitust - polaaruurimine 19. sajandil ja fotonäitus Haba saarest. Ivo Meisner
   

Meremess 2005

Tänavu toimub Meremess 2005 TOP Jahisadamas 27.-29. mail.

Kohal on üle 60 eksponendi, mis tutvustavad tänapaeva meretehnikat ja varustust. Tutvuda saab nii jahtide, merekaatrite, päramootorite, veespordi kui sukeldumisvarustusega. Samuti on välja pandud ka navigatsiooni- ning mereohutustehnika. Kolmel erineval päeval korraldatakse huvisõite ja koolitusi nii asjaarmastajatele kui ka professionaalidele. Kõigil kolmel päeval pakuvad muusikat paljud kollektiivid ja ansamblid, korraldatakse mänge ja paadivõistlusi. Noortele ja lastele tutvustab Weigi kaater erinevaid lõbusõidu- vahendeid ja -võimalusi.

Programmijuht on Henrik Normann.
Rohkem informatsiooni SIIT.

Samm lähemale katastroofile...

Teisipäeva pealelõunal sattus Muuga sadamas lekke tagajärjel õhku nii palju bensiiniauru, et ühe tikutõmbega oleks võinud toimuda väga võimas plahvatus. “Oht oli äärmiselt reaalne,” ütles Ants Raava päästeameti avalike suhete osakonnast. „Oleks piisanud tikutõmbest või tsisternide liigutamisest, mille tagajärjel oleks tekkinud staatiline säde. Ei taha spekuleerida, mis oleks võinud juhtuda.”

12 bensiinitsisterni oli jäetud päikese kätte ning olid seejuures täidetud talvise normi järgi, mis lubab tsisterni rohkem bensiini valada. Paisunud ja kaane vahelt õhku immitseva bensiini tsisternide jahutamiseks oli vaja kuue tuletõrjeauto veejuga ning mitut tundi.

Loe rohkem DELFIST.

Hansatee Grupp koondab tülikad laevatöötajad

Hansatee Grupp andis oma laevade teenindamise üle OÜ-le Hansaliinid, vabanedes üleandmise käigus ühtlasi vahepeal tülikaks muutunud töötajatest, kirjutas Äripäev viis aastat tagasi.

Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühingu (EMSA) esimees Jüri Lember ütles, et laevade teenindamise tütarfirmale üleandmisel jäid umbes 300 teenindajast üle just need töötajad, kel on varem Hansateega tööalaseid vaidlusi olnud.

“Tundub, et keegi näitas näpuga, et koondada tuleb just need inimesed,” märkis Lember.

Üksinda kolme alaealist last kasvatavat Pille Valgemäed on ta enda sõnul loobitud laevafirmas n-ö ühelt laevalt teisele ning lõpuks tagandatud müüja kohalt kajutiperenaiseks. Oma lõpliku koondamise põhjuseks peab ta asjaolu, et julges tööandjaga protsessima hakata ja lasi ennast Fantaasia kollektiivil usaldusisikuks valida.

Hetkeseis: olukord Tallinki laevadel tundub olevat rahunenud, kuna ettevõttel läheb väga hästi.

Bekkeri sadamas algavad ehitustööd

Endel Siff saab alustada ehitustöödega peale seda, kui Tallinna linnavolikogu kehtestab 6. juunil Bekkeri sadama detailplaneeringu.

Bekkeri sa­dam tahab edaspidi pakkuda olulist konkurentsi Tallinna Sadamale. Transiidiärimees Endel Sifile kuuluvat sadamat haldava OÜ RasmusSoni juhatuse esimees Kaupo Haukanõmm ütles, et praegu töötleb sadam 650 000 tonni kaupa aastas, kuid tulevikus on võimeline töötlema kuni 2 miljonit tonni. Kavas on ehitada uus, viies kai parvlaevade jaoks, samuti reisiterminal. Kuuetunnine laevatatavuse edu võrreldes Muugaga on kaubaomanikele oluline argument. “Erasadam on ka alati kliendisõbralikum,” lisas Haukanõmm.

Eelmisel nädalal erastas Sifile kuuluv Logman Invest ka kõrvalasuva Meeruse sadama, mille 9 hektarile on kavas rajada promenaad Stroomi rannast Bekkeri sadamani ja aktiivse puhkuse tsoon, kuhu tulevad äripinnad, hotellid, jahisadam ja spaa. “Ka Põhja-Tallinna on vaja Pirita-sarnast puhkekohta. Miks ei võiks näiteks mustamäelased siin jalutamas käia?” küsis Siff.

Edasi saab lugeda juba SIIT. Vajalik on juurdepääs Äripäeva online uudistele.

Saaremaa Laevakompanii loobub sellel aastal kruiisidest Pärnu lahel

SLK otsustas sellel aastal loobuda kruiisidest Pärnu lahel ning pühenduda oma põhitegevusele - mandri- ja saartevaheline praamiliiklus ning Eesti ja Läti vahelisele laevaliinile. Kruiisid osutusid liiga kulukaks ettevõtmiseks firma jaoks.

Pomm seilab Eesti poole?

Greenpeace teatel on hetkel teel Paldiski sadamasse tanker nimega Lielupe. Laev seilab Libeeria lipu all. Laev valmis 1979. aastal, seega vanust on juba 26 aastat. Kas sellel ajal ehitati juba topeltpõhjaga tankereid? Vaevalt. Topeltpõhja ja -külgedega tankerid hakkasid ilmuma meredele peale Exxon Valdezi õnnetust. Supertanker sõitis karidele Alaska lähedal.

Greanpeace’i hoiatusele reageerisid keskkonnakaitseinspektorid, kes kontrollisid Paldiski sadamasse saabunud tankerit ning leidisid, et kahtlus õlitoodete transportimise nõuete eiramises on alusetu. Selgus, et lastiks on bensiin, mille vedu seda tüüpi tankeril ei ole keelatud, teatas keskkonnainspektsioon.

Libeeria lipu all sõitva laeva puhul on tegemist ühepõhjalise, 1979. aastal ehitatud tankeriga.

IMO regulatsiooni kohaselt on seda tüüpi tankeritega toornafta, raskete kütteõlide ja määrdeõlide transportimine keelatud. Bensiini transportimisele see keeld ei laiene.

Riigikogu moodustas komisjoni Estonia relvaveo uurimiseks

Riigikogu võttis 26 poolthäälega vastu Keskerakonna eelnõu, millega moodustatakse komisjon relvaveo uurimiseks parvlaeval Estonia 1994. aastal.

Vastavalt otsusele luuakse komisjon, kuhu kuuluvad Evelin Sepp (Keskerakond), Jarno Laur (SDE), Ken-Marti Vaher (Res Publica), Trivimi Velliste (Isamaaliit), Margus Leivo (Rahvaliit) ja Ülle Rajasalu (Reformierakond).

Komisjoni eesmärk on parvlaeval Estonia sõjatehnika veoga seonduvate asjaolude objektiivne ja erapooletu analüüs ning hinnangu andmine.

Toll leidis laeva ventilatsioonišahtist 150 plokki salasigarette

Tollitöötajad avastasid Peterburist Paljassaare sadamasse saabunud laeva külmutusseadmete ruumi ventilatsioonišahtist 150 plokki ehk 30 000 salasigaretti.

Maksu- ja Tolliameti Tallinna tolliinspektuuri töötajad kontrollisid riskianalüüsile tuginedes esmaspäeva öösel Peterbursist Eestisse saabunud metallikoormaga laeva, teatas maksuhalduri esindaja. Kontrolli käigus avastati mustadesse kilekottidesse pakitud salasigaretikastid, mis olid peidetud külmutusseadmete ruumi ventilatsiooniðahti. Kokku avastati 30 tuhat vene päritolu salasigaretti "L & M" punane.

Maksu- ja Tolliameti Tallinna Tolliinspektuuri tollijärelevalve osakonna juhataja Tõnis Kuuse ütles pressiteate vahendusel, et tolliametnikud on täiendanud oma oskusi Suurbritannias Liverpoolis, kus koolitati end laevadel kontrolli läbiviimise osas. "Saadud teadmised võimaldavad tollil veelgi efektiivsemalt läbi vaadata kõiki Eesti liikuvaid laevatüüpe ning avastatada ka väga hästi peidetud salakaupa," lisas Kuuse.

Kauba laevale toimetamise ja selle peitmise tunnistas üles madrus, kelle suhtes alustati väärteomenetlust. Venemaalt saabunud laevalt avastatas toll 3400 salasigaretti ka 21. aprillil, tookord olid salasigaretid väikseste koguste kaupa eidetud laeva eri ruumidesse.

Laevapere liikme lisapuhkeaeg laevas - seaduseelnõu

Valitsus otsustas heaks kiita ja Riigikogule esitada Töö- ja puhkeaja seaduse ning mereteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Selle seaduseelnõuga täpsustatakse mereteenistuse seaduses sätestatud Tööinspektsiooni järelevalvepädevust ja Eesti reederite kohustusi, sätestatakse Tervisekaitseinspektsiooni järelevalvepädevus ning Tööinspektsiooni, Tervisekaitseinspektsiooni ja Veeteede ameti laevade kontrollimisel tehtava koostöö alused ning laeva kapteni kohustus võimaldada valveaja kestel edasilükkamatute töödega hõivatud laevapere liikmele tööde tegemiseks kulunud ajaga võrdse pikkusega lisapuhkeaeg. Lisaks soovitakse ühtlustada töö- ja puhkeaja seaduse ja mereteenistuse seaduse terminoloogiat, võttes mõlemas kasutusele termini "lisapuhkeaeg".

Seaduse peamised mõjud kaasnevad Tööinspektsiooni ja Tervisekaitseinspektsiooni kontrollipiirkonna laiendamisega järelevalvetoimingutele laevadel. Meretöölepingute nõuetekohasuse kontrollimine aitab kaasa võimalike illegaalsete töösuhete vähenemisele ning laevapere liikme kui töösuhte nõrgema poole õiguste kaitse tugevdamisele. Töötervishoiu- ja tööohutuse nõuete senisest tõhusam kontroll aitab kaasa töökeskkonna ohutuse paranemisele ning aitab vältida tööõnnetuste arvu laevadel. Koostöö süvenemine laevu kontrollivate järelevalveasutuste vahel (Veeteede amet, Tööinspektsioon, Tervisekaitseinspektsioon) aitab laevade järelevalve tõhusamaks muuta.

Õiguskantsler on sotsiaalministrile saadetud kirjas juhtinud tähelepanu sellele, et raadiokonsultatsiooni teenuse osutamise korraldamise halduslepingu sõlmimiseks on vajalik seaduses sisalduv volitusnorm. Eelnõuga tekib sotsiaalministril kohustus sõlmida raadiokonsultatsiooni teenuse osutamiseks uus haldusleping tervishoiuteenuse osutajaga.

Lisapuhkeaja võimaldamine laevapere liikmele juhul, kui ta on teinud edasilükkamatuid töid oma valvesoleku vältel, aitab vältida laevapere liikme üleväsimust ja sellega kaasneda võivaid tööõnnetusi. Eelnõu rakendamine eeldab vähesel määral muudatusi laevade töökorralduses.

Seadus jõustub kava kohaselt 1. jaanuaril 2006. a.

Kirde-Atlandi mitmepoolse kalanduskoostöö konventsioon

Valitsuse 11. mail algatatud Kirde-Atlandi tulevase mitmepoolse kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimise seaduse eelnõu (649 SE). Uued Euroopa Liidu liikmesriigid peavad ühinemiskuupäevaks või võimalikult kiiresti pärast seda välja astuma sellistest rahvusvahelistest kalandusorganisatsioonidest, mille liige on Euroopa Ühendus.

See säte arvestab põhimõtet, et pärast Euroopa Liiduga ühinemist esindab Eestit rahvusvahelistes kalandusorganisatsioonides Euroopa Ühendus. Juba praegu on liidetud Eesti püügivõimalused Euroopa Ühenduse püügivõimalustega, kusjuures Eesti osak määrati NEAFCis tasakaalu põhimõtte alusel. Seda Eestile eraldatud osakut saavad püüda ainult Eesti liputunnistusega kalalaevad. Samuti võib Eesti talle Kirde-Atlandil eraldatud püügivõimalusi teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega vahetada. Kooskõlas kalanduskoostöö konventsiooni artikliga 21 saab riik konventsiooni denonsseerida selle tema suhtes jõustumise päevast arvates 2 aasta möödumisel, teatades sellest kirjalikult konventsiooni hoiulevõtjale.

Kalanduskoostöö konventsiooni hoiulevõtja on Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi valitsus. Denonsseerimine jõustub teate hoiuleandmisest arvates 12 kuu möödudes. Seega saab Eesti denonsseerimistaotluse esitada kõige varem 2005. aasta 7. juulil, kuid denonsseerimine jõustub alles 2006. aasta 7. juulil. Kalanduskoostöö konventsiooni denonsseerimine lõpetab ka Eesti osaluse NEAFCis, kus oma liikmesriike esindab Euroopa Ühendus. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Muudatused Tallinna Sadama nõukogus

Majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt määrati AS Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks Neinar Seli, Jüri Šehovtsov, Vilja Savisaar ja Toomas Vitsut.

Rahandusministri poolt määrati AS Tallinna Sadama nõukogu liikmeteks Peep Aaviksoo, Margus Leivo, Jüri Saar ja Märt Vooglaid.

AS Tallinna Sadam nõukogu liikmete vahetamise käigus kutsuti tagasi Alo Kelder, Indrek Raudne, Koit Uus ja Erki Uustalu.

Avatakse laevaliin Mõntu ja Ventspilsi vahel

Kolmapäeval avatakse Ventspilsis Läti ja Saaremaa vaheline laevaliin, mida opereerib Saaremaa Laevakompanii tütarettevõte SLK Ferries. Mõntu ja Ventspilsi vahel kurseerima hakkav parvlaev Scania alustas teisipäeva hommikul avareisi Roomassaarest, sest Sõrves asuva sadama süvendustööd veel kestavad. Teisipäevasest laevareisist osa võtnud majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaare sõnul pole Eestil olnud aastaid Lätiga regulaarset laevaühendust ning selle avamine peaks elavdama oluliselt saarlaste majanduselu, eelkõige turismi.

DELFI

Rakenduskõrgkoolide vahelise kvaliteedileppe sõlmimine

Esmaspäeval, 16. mail, toimus järjekordne rakenduskõrgkoolide vaheline arutelu õppekavale esitatavate nõuete teemal. Kokkusaamine toimus Tallinki uuel laeval “Victoria” tänu laeva kaptenite toetavale suhtumisele haridusvaldkonda. Arutelu tulemusena jõuti ühistele seisukohtadele dokumendi eelnõu suhtes, mis saadetakse 25. mail toimuvale rektorite nõukogule kinnitamiseks.

Nõupidamise vaheajal tutvustas vanemtüürimees nõupidamisest osavõtjatele laeva navigatsioonisilda ning 3. mehhaanik viis läbi ringkäigu masinaruumis.

Järgmine nõupidamine toimub juuni algul Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuses Tartus. Teemaks on nõuded akadeemilisele personalile.

Lisaks on Tallinna Tehnikakõrgkooli eestvedamisel plaanis luu elektroonne tagasisidesüsteem ning koostada projekt rahataotlemiseks.

Eesti võeti Paris MOU täisliikmeks

Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU) komitee 9.–13. maini 2005. a toimuval 38. istungjärgul Helsingis võeti Eesti ühehäälselt vastu Paris MOU täisliikmeks. Täisliikme staatus näitab Eesti laevakontrolli head taset, see on tunnustus Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna tööle. Täisliikmelisus jõustub 1. juulist 2005.

Paris MOU liikmestaatus tõstab Eesti mainet merendusringkondades, tagab parema infovahetuse teiste riikidega laevakontrolli küsimustes, suurendab mereohutust ning merekeskkonnakaitset Eesti rannikuvetes ja kogu Läänemerel.

Paris MOU liikmeid oli senini 20, pärast komitee 38. istungjärku lisanduvad ka Eesti ja Läti. Ohutu laevaliikluse tagamiseks loodud laevakontrolliorganisatsiooni Paris MOU liikmete eesmärk on tiheda kontrolli tulemusena kõrvaldada meresõidust nõuetele mittevastavad laevad, tõhustades sellega meresõidu ohutust ja turvalisust.

Meretund - 14. mai 2005

Laupäevase Meretunni teemad:

• Tallinn peab 15. mail oma 757. sünnipäeva. Ainuke tõsine tegevus, mis toimub merelinnas Tallinnas sellel päeval, on Merekooli õppelaeva "Juku" sõit Tallinna lahele, et sealt huvilistele linna näidata.
  
• Mereteadlased hoiatavad meresõitjaid ja riigijuhte merendusse ükskõikse suhtumise pärast. Soome lahel ja Läänemerel liigub igal ajahetkel ligi 2000 laeva, mille hulgas on ka tankerid. Robert Aps (Tartu Ülikooli Mereinstituudi Meresüsteemide osakonna juhataja)
  
• Huvisõitjatele on Veeteede Ameti poolt välja antud Tallinna lahe liiklusskeem. Taivo Kivimäe (Veeteede Ameti hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse osakonna juhataja asetäitja)
  
• Lennusadamas, allveelaeval "Lembit" toimub laupäeval pidulik sündmus. 68 aastat tagasi anti Inglismaal laev Eestile üle. Ragnar Kokk (harrastusajaloolane ja "Lembitu"viimase kapteni poeg)
  
• Alanud on purjespordi hooaeg. Tallinna "Kalevi" jahtklubi seeriavõistlused toovad merele rekordarv jahte. Jahtkapten Olev Roosma ("Kalevi" jahtklubi ülem)
  
• Eesti Mereakadeemia rektori valimistest veelkord. Eelmise nädala saates antud info häälte jagunemise kohta pärines valimiskogu liikmetelt, kuna ajakirjanikke millegipärast ei lastud saali. Valimiskogu esimees ütles eelmisel nädalal, et hääled jagunesid kolme kandidaadi vahel enam-vähem võrdselt. Tänases saates täpsustab Hubert andmeid häälte jagunemise kohta. Selle kohta on võimalik lugeda rohkem infot SIIT. Kas Hubert on minu blogi lugenud...igatahes ka tema arvates oleks "vajalik" osa nõunike kogu liikmeid välja vahetada, et saaks "sobilikult kuuleka valimiskogu" kokku...
  

Riigikogu võttis vastu meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse

Riigikogu võttis neljapäevasel istungil 74 poolthäälega vastu meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Seaduse eesmärgiks on meresõiduohutuse muutmine ning selle kooskõlla viimine Euroopa Liidu õigusaktide ja rahvusvaheliste konventsioonidega.

Seadusega tehakse meresõiduohutuse seaduses ja sellega seonduvates seadustes ka praktikast lähtuvaid muudatusi ja täpsustusi ning lahendatakse hetkel kehtiva meresõiduohutuse seaduse rakendamisel esilekerkinud probleemid.

Seadus võimaldab täielikult ühtlustada mitmed käesolevaks ajaks jõustunud EL õigusaktid - EL määrus laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tõstmise kohta ja direktiiv laevaheitmete ja lastijäätmete vastuvõtmise seadmete kohta sadamates. Seadus täpsustab meresõiduohutuse alaseid nõudeid ning vastutust. Samuti täpsustab seadus trahvide määramise ja suurused seaduse rikkumise korral. Seaduse vastuvõtmine aitab kaasa Eesti laevade meresõiduohutuse tõstmisele.

Lisaks aitab seaduse vastuvõtmine kaitsta tõhusamalt keskkonda, kehtestades sadamatele kohustuse sõltumata äraantavast kogusest sadamatasu arvelt vastu võtta laeva pilsivesi, fekaalvesi, prügi, masinaruumist pärinevad naftat sisaldavad jäätmed ja muud laevajäätmed. Nimetatud kohustus tagab olukorra, kus laev on huvitatud laevajäätmete sadamale üleandmisest, kuna selle eest tasutakse olenemata sellest, kas jäätmeid reaalselt ära anti. Eeldatavasti vähendab selline tasude süsteem laevajäätmete võimalikku merre heitmist.

Seaduse vastuvõtmine toob aga Eesti laevaomanikele kaasa teatava kulude kasvu. Näiteks peab laevaomanik katma laeva automaatse identifitseerimise seadmete ja reisiinfo salvestite paigaldamise kulud. Samas tuleks need kulud laevaomanikel kanda ka ilma seadusemuudatuseta, kuna seadmete paigaldamise kohustus tuleneb rahvusvahelistest konventsioonidest.

Seaduse rakendamine toob kaasa täiendavaid kulutusi ka riigieelarvele. Laevade ja sadamarajatiste turvalisusega seotud ülesannetest ja järelevalvekohustusest tulenevalt suurenevad Veeteede Ameti kulud umbes 520 000 krooni võrra aastas. Nimetatud summa on vajalik olemasolevate järelevalveametnike täiendkoolituseks ja vajadusel ühe täiendava inspektori töölevõtmiseks. Samuti on vajalik täiendavate laevade turvalisuse ülevaatuste ning sadamate turvalisuse auditite läbiviimine.

Täna vastuvõetud seadusega muutunud seaduste hulka kuuluvad meresõiduohutuse seadust, sadamaseadust, kaubandusliku meresõidu koodeksit, erakooliseadust, kutseõppeasutuse seadust, rakenduskõrgkooli seadust ja mereteenistuse seadust.

Seaduse valmistas ette Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakond koostöös Veeteede Ametiga.

Maailma suurim konteinervedude firma Maersk neelab konkurendi



Maailma suurim konteinervedude firma Taani A.P. Moeller-Maersk ostab 2,3 miljardi euro eest üles konkurendi P&O Nedlloyd.

Eesmärk on lisada kiiresti laevu ning kindlustada oma edumaad ajal, mil veoste hinnad on Hiina majandusbuumist kannustatuna neli aastat järjest tõusnud, vahendab Bloomberg.

Ost annab A.P. Moellerile enam kui kaks korda suurema veovõimsuse, kui on suuruselt teisel kohal oleval konteinervedude firmal Mediterranean Shipping Co.

Praegu on A.P. Moelleril 400 konteinerlaeva ning maailma konteinervedude turust 12%. Tehinguga kasvab Taani firma turuosa enam kui 17%-le.

Edit: Liitumise tulemusena tekib firma, kellel on ligi 500 laeva ning maht 1,3 miljonit TEU'd.

Saaremaa Laevakompanii alustab Venspilsi reisidega 19. mail

Esimesed graafikujärgsed reisid Saaremaa-Ventspils laevaliini toimuvad Läti lähtesadamast 18. ja Eestist 19. mail, teatas Saaremaa Laevakompanii.

Saaremaa Laevakompanii tütarettevõtte SLK Ferries juhatuse liikme Anu Lombi sõnul käivitus broneerimine aprilli viimasel nädalal ning on toiminud hästi.

Liinil hakkab reisijaid teenindama 300 reisijat ja 60 sõiduautot mahutav parvlaev Scania, kus saavad olema ka baar ja bistroo. Enne liinile suundumist läbib Scania ohutusnõuete ja sisekujunduse moderniseerimise, millele järgneb nii Eesti kui Läti mereadministratsioonide poolt teostatavad ülevaatused.

Märtsis 2005 asutas Saaremaa Laevakompanii Mõntu-Ventspils liinil opereerimiseks tütarettevõtte SLK Ferries.

Meretund - 7. mai 2005

Huberti teemad laupäevases saates olid:

1. Eesti Mereakadeemia rektori valimised. Ajakirjanikud istusid ukse taga, kuna valimised olevat üllatavalt salajased. Professor Jaan Kõrgessaar (Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse ja kõrghariduse osakonna juhataja)
   
2. Eesti Mereväe lipulaev, "Admiral Pitka", läks 42 mereväelased 10-kuulisele teenistusele NATO kiirreageerimisjõudude miinitõrjegruppi staabilaevana. Kaptenmajor Ahti Piirimägi (Eesti Mereväe ülema asetäitja)
   
3. Veeliiklushuligaane Soome lahe alal hakkab ohjama veepolitsei. Selline kokkulepe sõlmiti veeteede ameti, eesti politsei ja piirivalve vahel. Kapten Rene Sirol (VTA meresõiduohutuse teenistuse osakonna juhataja)
   
4. Tallinna kui merelinna au püüab päästa grupp entuasiaste, kes korraldavad Admiraliteedi Merepäevi. Herkki Haldre (Ajalooliste Laevade Seltsi juhatuse esimees)
   

Naftareostus Läänemerel

Läänemerel on Gotlandi (Ojamaa) ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik.

Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Piirivalve avastas ligi saja kilomeetri pikkuse kitsa saasteviiru täna hommikul tavapärase õhupatrulli käigus.

Piirivalve hinnangul on saaste koristamine võimalik, samas on oodata õli osalist aurustumist päikese toimel. Piirkonda on saadetud kaks õlitõrje alust. Valmistutakse veel kahe keskkonnakaitse laeva väljasaatmiseks. Kohapeal on võetud proove, et määrata kindlaks laevaliikluserohkes piirkonnas tekkinud saaste päritolu.

Tuule suuna püsimisel ähvardab naftareostus Läänemerel reostada Gotlandi lääneranniku, Ölandi põhjaranniku ja kaldajoone Oxelösundist kuni Västervikini. Saasteviiru lõunaots on Gotlandist 37 km.

Edit: prt antud lingilt lisatud tekstile ka illustreeriv pilt.

"Tuleviku laev" sõidab tuule, päikese ja lainete mõjul

Kujutage ette laeva, mida ei liiguta edasi traditsioonilised laevajõuseadmed ja milles ei kasutata fossiilseid kütuseid ning mis kõige tähtsam – ei erita kahjulikke aineid atmosfääri ning ei reosta merd.

Curt Rosengren viitab oma blogis News Telegraph artiklile. „Tuleviku laev“ hakkab oma energiat saama päikesest, tuultest ja lainetest. Laineenergiat hakkavad ära kasutama 12 delfiini-sarnast kiilu, 3 hiiglasuurt päikesepaneelidega kaetud purje kasutavad ära tuule- ja päikeseenergiat. Päikesest, tuulest ja lainetest korjatud energia seotakse vesinikuga ning talletatakse kütuseelementides. Selliselt suudab laev arendada kiirust kuni 15 sõlme (miili/tunnis).

Esimene laev, mis sellist tehnoloogiat hakkab kasutama, on kaubalaev, mis hakkab vedama umbes 10.000 autot Suurbritanniast Austraaliasse, Uus-Meremaale ja teistesse maadesse. Kui projekt osutub õnnestunuks, siis hakatakse sellist tehnoloogiat kasutama ka reisi- ja kruiisilaevadel.

„Sellest saab tõeliselt kõige keskkonnasõbralikum laev, mis ei kahjusta atmosfääri ega merekeskkonda. See kujundab ümber ookeanitranspordi“ ütles Wallenius Wilhelmson’i esindaja.

Rahvusvaheline laevakompanii veab iga-aastaselt 160.000 autot Southamptonist Austraaliasse, Uus-Meremaale jt. maadesse. Uuel laeval on 14-ne jalgpalliväljaku suurune tekk, kuhu võib ära mahtuda 10.000 autot. Laev saab omale nimeks E/S Orcelle. E/S tuleneb sõnadest „environmentally sound ship“. Laevale pole vaja ehitada veeballasttanke stabiilsuse jaoks. Selle tagab pentamaraankere. Esimene, täisvarustuses laev hakkab meredel seilama mitte enne aastat 2025. Esimene laev, mis hakkab kasutama osaliselt keskkonnasõbralikku tehnoloogiat, võib vette jõuda 5 aasta jooksul.

Laeva kogumaksumus ei ole veel teada. Kuid on teada, et summa saab olema suurem, kui on vaja traditsioonilise laeva ehituseks (47 miljonit EUR).

Eesti Mereakadeemia rektori valimised - vol. 2

Täna toimusid Eesti Mereakadeemia rektori valimised. Tulemus - 0!!!

Esimene voor: Jaamu 10 häält, Lember 9 häält, Lips 9 häält. 1 hääl läks kuskile kaotsi.
Teine voor: Jaamu 11 häält, Lember 9 häält, Lips 9 häält.

Seega rektorit ei valitud täna, kuna ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulga hääli kokku. Mis nende valimiste juures üllatas? Viljar Jaamu, kes on põhimõtteliselt võõras inimene akadeemias, sai rohkem hääli mõlemas voorus kui teised kandidaadid, kelle nimi on akadeemia seinte vahel kauem kõlanud. Kas tõesti nõukogu või nõunike kogu vajab uut inimest majja, värsket verd? Kas seni tehtud töö on olnud mittemidagitähendav?

Millegipärast jäeti sellel aastal ajakirjanikud uste taha. HTM'i esindaja sõnul olid valimised salajased, seega ei tohtinud keegi kõrvalolijatest saalis kohal olla. Juba selline suhtumine tekitab kahtlusi, et valimistega on midagi korrast ära. Jääme ootama ministeeriumi otsust uute valimiste kohta. Miks pidi Haridus- ja Teadusministeerium enne rektori valimisi tegema muudatusi nõukogu liikmete seas? Kellele see oli kasulik? Lubati, et uued valimised tulevad rohkem produktiivsemad, s.t., et rektor valitakse ära. Kas vajaliku tulemuse saamiseks on vaja veel mõned nõukogu liikmed ära vahetada?

M/l Karen Danielsen vs. Great Belt bridge

3. märtsil 2005, kell 1830 (GMT), rammis Bahama lippu kandev Taani kaubalaev "Karen Danielsen" Suure-Belti silla tala. Laeva meeskond koosnes horvaatidest. Enne kokkupõrget oli laev lootsi maha pannud. Lootsi hilisemal küsitlusel selgus, et laevas ei olnud mingit märki sellest, et midagi oleks olnud valesti. Juurdlus tegi kindlaks, et õnnetuse hetkel oli tüürimees laevasillas olnud alkoholijoobes. 10 minutit enne õnnetust pidi laev tegema ligi 180-kraadise manöövri. Õnnetuses kaotas elu 1 meeskonnaliige (tüürimees sillas) ja 4 said tõsiselt vigastada.

Kokkupõrke tulemusena kaotas laev silla ja 2 kraanat. Liiklus sillal seiskus tundideks. See oli kõige tõsisem õnnetus alates silla avamisest 1998. aastal.

Püsiühenduse loomine üle Suur-Belti väina (Great Belt) oli suurim projekt Taani riigi ajaloos.

Taani Mereadministratsioon ja ministeerium uurivad hetkel, miks ei rakendunud hoiatav süsteem, mis oleks pidanud VTS keskust hoiatama sillale liginevast laevast.

Videoblog
Suur-Belti sild wikipedias

Liinilaev viib ka tänavu Aegna saarele

Tallinna linnavalitsus kavatseb eraldada reservfondist 353 000 krooni suvehooajaks Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliini avamiseks. Eelnõu kohaselt peab transpordiamet tagama eraldatava summa eest avaliku liiniveo Tallinn-Aegna-Tallinn laevaliinil, teatas pealinna pressiteenistus. Sel eesmärgil korraldatakse veoteenuse ostmiseks riigihange.

Fotovõistlus «Mehed, laevad ja sadamad»

Täna potsatas minu e-postkasti huvitav kiri, mis kutsus osalema fotokonkursil "Mehed, laevad ja sadamad". Väikeseks kurvastuseks leidsin reeglites sellise punkti, mis pani paika foto tegemise asukoha: Eesti. Oma suure merepiltide kollektsiooni seest oleks kindlasti olnud midagi saata konkursile, kuid ega's midagi - aparaadid autosse ning peale tööd häid kaadreid otsima.

Paistab, et ka foto.diip.ee sai sama info osaliseks täna. Seega rohkem infot reeglite kohta võite lugeda juba sealt.

EL üritab haarata võimu IMO's

Euroopa Liit tahab Rahvusvahelises Merendusorganisatsioonis (IMO) võtta kõigi 25 liikmesriigi hääled ära ja asendada need enda ühe häälega. Selline idee tuli välja 1. aprillil 2005. a. dateeritud dokumendist. See pole nali. Dokumendis "Commission staff working document" palutakse kõigil liikmesriikidel vait olla, kui EL'l on midagi öelda. Tänasel päeval veel esindavad kõik riigid iseennast eraldi. Rohkem lugemist SIIT ja SIIT.

Seni on oma vastuseisu sellisele ideele näidanud Kreeka, Taani, Küpros, Saksamaa ja Malta. Prantsusmaa on esialgu ainuke riik, kes nõustus ideega.

Paralleelselt Merendusorganisatsiooniga antakse samasugune avaldus sisse ka Rahvusvahelisse Tööorganisatsiooni. Miks mitte tulevikus üle juba võtta ka ÜRO hääled jne.?!