Meretund - 24. september 2005

24. septembri Meretunni teemad:

• Kolmemõõtmeline lootsiraamat on lõpuks valmis saanud. Katsetused viidi läbi kiirlaeval Autoexpress 2-l. Tõnis Metsniit (Tallinki superintendant), Margus Zahharov (projektijuht ja jahtkapten).
• Inglismaal toimus seminar laevajuhtide ettevalmistamisest kaptenisillale tõusmisel. Eestist oli kohal Eesti Mereakadeemia laevandusteaduskonna dekaan Rein Raudsalu, kes on ka seminari korraldanud Nautical Institute'i liige. Rein Raudsalu (EMA dekaan).
• Väikesadamate infopäevad toimusid sellel aastal Pirital. Tundub, et ükski ministeerium Eestis ei ole huvitatud väikesadamate probleemidest. Seega puudub Eestis ametkond, kes tegeleks Eesti väikesadamatega. Jaak Reinmets (Väikesadamate Liidu juhatuse esimees).
• Saksamaal, Heidelbergis toimus iga nelja aasta tagant peetav nõupidamine, kus osalesid 41 riigi ilmateenistused. Teemaks olid prioriteedid ilmamõõtmisel, tulevikuplaanide tegemine. Jaan Saar (Eesti Meteoroloogia- ja hüdroloogiainistuudi peadirektor).

Meretund - 17. september 2005

17. septembri Meretunni teemad:

• Eesti Laevaomanike Liidu esindajad käisid majandus- ja kommunikatsiooniministri vastuvõtul. Teemaks oli Eesti laevanduse kurb olukord ning võimalused seda parandada. Mitmed riigid on hakanud oma konkurentsivõime tõstmiseks vabastama laevandusfirmasid sotsiaal- ja tulumaksust. Enam ei konkureeri ainult laevafirmad omavahel, vaid riigid. Tark riik on see, kes oskab ära kasutada enda tugevusi ning teise riigi nõrkusi. Eesti riik tundib olevat ainuke riik, kes pole midagi reaalset teinud oma merenduse parandamiseks. Märksõna - merenduskomisjon. Heido Vitsur (ministri nõunik, MKM).
• 10 kalapüügifirmat tulid Paikusel kokku ning lõid Eesti Kalapüüdjate Ühistu. Andres Varik (EKÜ juhatuse esimees).
• Eesti Põllumajandusülikool ostis Võrtsjärve limnoloogia jaamale endise hüdrograafia laeva EVA-319. Laeva hakatakse kasutama Peipsi järve ja Võrtsjärve seire jaoks. Ain Järvalt (limnoloogia jaama juhataja).
• Kuidas näeb välja Eesti mereseadusandlus merereostuse rahvusvaheliste konventsioonide ja fondide valguses? Maailmas on hetkel 49 riiki, kes on kahe vana konventsiooni osapooled. Muu maailm maksab raha juba 1992 aasta fondi. Eesti ei taha millegipärast, et tema rannikuvetes naftareostuse korral kahju saaks hüvitatud. Nende aastate jooksul ei ole suudetud ühineda 1992 aasta fondiga olgugi, et Eestile selles fondis osalemise eest mingisuguseid maksekohustusi ei tule, sest fondi teevad sissemakseid naftat müüvad, tootjad või töötlevad firmad, kes impordivad seda 150.000 t aastas. Lloyd's List ajakirja andmetel on õnnetuse võimalus suurema kui 10.000 tonnise tankeriga 1 kord 50 aasta jooksul. Eesti riik peab olema valmis kolmeks funktsiooniks: esinema lipuriigina, olema sadamariik ning rannikuriik. Hetkel pole Eestil õiguslikku alust, millega võtta vastutusele territoriaalmere või majandusvööndi reostajat, sest kehtiv Veeseadus on õigusakt, mis kehtib Eesti Vabariigi maismaa territooriumi ja siseveekogude suhtes. Heiki Lindpere (TÜ Õigusinstituudi direktor).
  

Intervjuu Heiki Lindperega on salvestatud paar aastat tagasi. Kas Eesti riigis on midagi selle aja jooksul muutunud?

Ostan käigukasti Audi 80-le...

Täpsem info siit.

Eesti ühines meresõiduohutust suurendava Stockholmi kokkuleppega

Vabariigi Valitsus ühines oma 24. novembri korraldusega Loode-Euroopa ja Läänemere määratud sadamatesse, sadamatest või sadamate vahel plaanilisi rahvusvahelisi regulaarreise tegevate ro-ro reisilaevade eripüstivusnõuete kokkuleppega, mida teatakse ka Stockholmi kokkuleppena.

Kokkulepe aitab suurendada meresõiduohutust Läänemere regioonis: laev peab jääma olulise lainekõrguse korral stabiilseks ega tohi kaaduda, kui ta on vigastatud (kuni kaks ruumi uputatud) ja/või kui vesi on tunginud autotekile.

Kokkuleppe väljatöötamise ja sõlmimise ajendiks oli mootorlaev Estonia katastroof. Kokkulepe sõlmiti ro-ro reisilaevade meresõiduohutuse tõstmiseks rahvusvahelise konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS) kohaselt. Eesti lipu all sõidab praegu 8 ro-ro reisilaeva, millele kokkulepet kohaldatakse.

Kokkuleppega on ühinenud kõik Loode-Euroopa ja Läänemere äärsed EL vanad liikmesriigid ning Norra ja Island.

Kuigi Eesti ei olnud siiani konventsiooni pooleks, täitsid nimetatud nõudeid Eesti laevaomanikud juba 1998 aastast. Samuti on kõnealused nõuded inkorporeeritud Eesti õigusesse Euroopa Liidu õigusest tulenevalt.

Kokkulepe jõustub Eesti suhtes 30 päeva möödumisel päevast, mil ühinemiskiri on hoiule antud rahvusvahelise mereorganisatsiooni IMO peasekretärile.

Kaadumiseks nimetatakse laeva ümber või kummuli minekut püstivuse kaotamisel. Laev kaadub, kui tema raskuskese on tõstetud liiga kõrgele ja seepärast ei teki jõumomenti, mis kreeni korral viiks laeva püstiasendisse, vaid vastupidi, tekib kaadumist soodustav jõumoment.

Eripüstivus on laeva võime vastu panna teda tasakaaluasendist välja viivatele välisjõududele ja pöörduda pärast nende lakkamist tagasi tasakaaluasendisse.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Eesti Audiklubi - http://www.audiclub.ee/

Ei saanud sellest juhtumist kirjutamata jätta. Eesti Audiklubi on olnud tuhandetele liikmetele koht, kust saab abi auto hoolduse, audio probleemide ja ka muude teemade kohta. Seekordne teema puudutas varastatud velgi, mis keerati ühel öösel ühelt Audilt alt ära. Veljed olid suht haruldased Eestis. Tänu tähelepanelikele klubikaaslastele suudeti veljed tagasi saada ainult kahe päeva jooksul. Kuidas see täpselt juhtus, sellest saab lugeda siit.

Sarnase lahenduse on leidnud ka mõned autovargused, kus tänu klubiliikmetele on autod jõudnud tagasi oma õige omanikuni.

Iridium Satellite on the m/v Polar Star

Soomes ehitatud laev "Polar Star" on ekspeditsioonilaev, mis teeb reise Antarktikast Arktikasse, (s.h. on peatused Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Assooridel, Suurbritannias, Iirimaal, Norras, Svaldbardis, Gröönimaal ja Kanadas). Iridium Satellite hakkab pakkuma satelliitandmesidet laevale, millega reisist osavõtjatel on võimalus saata ja vastu võtta e-kirju terve reisi ajal. Uus teenus, mis hakkab olema 10-15 korda kiirem teistest satelliit e-kirja süsteemidest, võimaldab laev-internet ja laevade vahelist kommunikatsiooni ka polaaraladel.

Iridium'i 66 LEO (Low Earth Orbit) satelliiti võimaldavad "Polar Star'i" reisijatel pidada sidet aladel, kus see varem oli võimatu.

Need on fantastilised reisid, millest võtaks ka ise hea meelega osa :)

Tallink suundub börsile

Eesti merenduse lipulaev Tallink toob oma aktsiad Tallinna börsile. Saadavat raha on plaanis kasutada uute laevade ostmiseks ja võlgade tagasimaksmiseks. Raskustes oleva konkurendi Silja Line’i ostminegi pole välistatud. Tallinki aktsiaid saavad kõik Eesti erainvestorid ja firmad soetada maksimaalselt 23 000 krooni eest. Sellest summast ülespoole rakendub nn astmeline jaotus. Eraisikud peavad Tallinki aktsiate märkimisel hinnaks panema 92 krooni. Lõpliku pakkumishinna määrab Tallinki nõukogu kindlaks pärast kutseliste investorite nõudluse selginemist 1. detsembril. Tallinki aktsiaga saab Tallinna börsil kaubelda alates 9. detsembrist. Aktsiate esmase emissiooni läbiviijaks valiti Ühispank ja Suprema.

Märkimisvahemikuks on määratud 73,5–92 krooni. Samas on jaeinvestoritel võimalus märkida aktsiaid ainult 92 krooni eest.

“Eesmärk on väikeaktsionärile märkimine lihtsaks teha,” rääkis Hendrik Igasta (Suprema Securities). “Me ei taha olukorda, kus mõni väikeinvestor aktsiatest ilma jääb, kuna ta on märkinud alla 92kroonise hinna. Ja hinda ei hakka jaeinvestorid niikuinii kujundama.”

Kui huvi Tallinki aktsiate vastu on piisavalt suur, võidakse 92kroonist hinnapiiri ka kõrgemale tõsta.

“Kui pakkumisvahemikku tõstetakse, siis teavitatakse sellest üldsust ning kõigil investoritel on võimalus kahe päeva jooksul uued pakkumised teha,” täpsustas Tallinki juriidiline nõustaja Raino Paron advokaadibüroost Raidla ja Partnerid.

Tallinki aktsia on kaubeldav ka börsiväliselt, kus aktsia hind on jõudnud juba 100 kroonini.

Rohkem saab lugeda tänasest Äripäevast.

Haridusminister Mailis Reps tuleb Eesti Mereakadeemiasse

Homme, 23. novembril, tuleb Eesti Mereakadeemiasse haridus- ja teadusminister pr Mailis Reps, kes kohtub akadeemia personali ja üliõpilastega, et arutada merehariduse olevikku ja tulevikku.

Kohtumine leiab aset kell 16.00 Luise 1/3 hoones, suures saalis. Oodatud on kõik, kes tunnevad, et mereharidus on südamelähedane ning neil on midagi sekka öelda!

Blogger.com vs. www.mereblog.com

Kuna tekkisid komplikatsioonid blogi ülevedamisel www.mereblog.com aadressile, siis jätkan esialgu http://kopamees.blogspot.com aadressil :S

Kui kellelgi on kogemus ajaveebi kolimisega blogger.com alt oma domeeni alla, siis võiks ühendust võtta msn'i või Skype teel ja natuke nõu anda.

MSN: kopamees2003@hotmail.com
SkypeID: kopamees

Uus projekt Veeteede Ametis

Veeteede Amet on käivitanud projekti “Tehniline abi laevateede süvendamiseks ja rekonstrueerimiseks Lääne-Eesti saarestikus”, mida toetab Euroopa Liit (rahastamisotsus nr 2002/EE/16/P/PA/009).

Projekti käigus viiakse läbi vajalikud uurimistööd ning valmivad laevateede ja navigatsioonimärkide ehitusprojektid, mis võimaldavad alustada vastavate rekonstrueerimistöödega 2010. aastal, kaasates selleks Euroopa Liidu toetusrahasid. Kodanike vaba liikumine, meretransport ja -turism peavad projekti lõppemisel saama oluliselt paremad arengutingimused.

Projekti alaga võib tutvuda siin. (.pdf)

Veeteede Amet, 14.11.2005

IMO Assamblee 24. istung

21.11.–02.12.2005. a toimub Londonis Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO-International Maritime Organization) Assamblee 24. istung. Arutlusele tulevad meresõiduohutust, turvalisust ja merereostuse vältimist käsitlevad küsimused. Muuhulgas kuulub kinnitamisele ka resolutsioon Läänemere kui eriti tundliku mereala kaitse täiendavate meetmete (uued laevaliikluse eraldusskeemid Läänemere lõunaosas, uus laevatee suure süvisega laevadele) kohta.

Veeteede Ametist osalevad peadirektor Andrus Maide ning välissuhete ja info osakonna nõunik Heino Jaakula.

Veeteede Amet, 18.11.2005

www.mereblog.com

Kumb kõlab paremini ja on silmale ilusam:

kopamees.blogspot.com või www.mereblog.com?

Endale tundub viimane variant parem. Seega kolisin ümber. Nüüd leiab minu ajaveebi aadressilt: www.mereblog.com. Aitäh lugajatele lugemast ja kommenteerijatele kommenteerimast :)

SPINNO seminar: Kuidas idee maksma panna

21. novembril kell 1300-1500 toimub Tallinna Ülikoolis (Narva mnt. 25) ruumis P-223 seminar, kus Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli kolleegid räägivad sellest, kuidas tekivad kaitsmisväärtusega ideed, kuidas need kaitsmiskõlbulikuks arendatakse ja kaitstakse ning miks seda kõike teha.

Esinejad:

1. prof dr Talis Bachmann - osavusmäng Minimum-TB: ideest töötava prototüübini
2. prof Rein Laaneots - näpunäited leiutiste kirjeldamise ja kaitsmise osas, kohtuekspertiisidest leiutise uudsuse ja taseme osas ning nende tulemustest
3. Katri Ristal - Disaini Innovatsioonikeskuse juhataja, Virbitsa paberimajanduse korraldaja ja Ivika Kivi E-meedia keskuse juhataja, Virbitsa autor.

Eilse seisuga oli veel mõned vabad kohad olemas.
Registreerumiseks saada e-kiri aadressile kardi@tlu.ee.

Meretund - 10. september 2005

10. septembri Meretunni teemad:

• EL merenduspoliitika aluste arutamine EL regioonide komitees. Eestit läheb esindama 7-liikmeline delegatsioon. Margus Lepik (Valga linnapea)
• Tehnikaülikooli Meresüsteemide instituudi teadurid uurisid merepõhja Ihasalu lahes. Jüri Kask (teadur)
• Lennusadamas sildus esmaskordselt suur ookeanipurjekas Ericsson VO60, mille "vanem vend VO70" võtab osa Volvo Ocean Race'st. Veiko Sepp (Ericsson Eesti peadirektor)
• Vanad kapteni meremehelood. Tõnu Tiivel (kapten)

Meretund - 3. september 2005

3. septembri Meretunni teemad:

• Uus õppeaasta on alanud Eesti Mereakadeemias, vastuvõtu tulemused ja huvi õppeainete üle. Jüri Lember (EMA rektor)
• Kes on sadamaoperaator? Ago Tiimann (Sadamaoperaatorite Liidu tegevdirektor)
• Lootside tööst Eestis. Hetkel on tööl 58 lootsi. Aivo Pitk (AS Eesti Loots juhatuse liige)

Loksa linna ajaveeb

Hakkasin otsima infot Loksa linna kohta, mis on olnud pikka aega minu koduks, ning sattusin huvitavale ajaveebile, mida peab respublikaan Sander Piibemann. Hea meel oli leida huvitavat infot linna kohta, mille linnapeaks endine klassivend Andres on nüüd valitud. Seega võib ka Sandri lisada lühikesse ajaveebnikutest poliitikute nimekirja.

Hetkel on käimas Loksa linna üldplaneeringu arutelu. Näiteks ise olen kahe käega poolt, et jääks ehitamata autosild linna keskele. Pole kunagi probleeme olnud sõita Nõmmele üle Valgejõe silla.

Eestlased Antarktikasse?

Mitmeid aastakümneid on eestlased osalenud Antarktika uuringutes nii Nõukogude Liidu kui ka teiste ekspeditsioonide koosseisus. Mõni aasta tagasi otsustati hakata planeerima ekspeditsiooni, mis toimuks ainult sini-must-valge lipu all ning koosneks ainult eesti teadlastest. Baasi asukohaks valiti Rossi mere piirkond, mida on seni kõige vähem uuritud. Eestlaste baas hakkaks asetsema mõne kilomeetri kaugusel Itaalia uurimisjaamast. Kokku on praegu Antarktikas 27 riigi uurimisjaamad. Projekt näeb ette alalise jaama ehitamist, uurimislaeva ehitamist ning 11-liikmelise eestlastest koosneva meeskonna lõunamandrile sõidutamist. Ekspeditsiooni ettevalmistajad lootsid saada Eesti riigilt 5 aasta jooksul 30 miljonit krooni toetust...

Möödunul nädalal saatis peaminister Andrus Ansip eitava vastuse teaduste akadeemia polaaruuringute komitee esimehele professor Rein Vaikmäele. Peaminister seadis ekspeditsiooni mõttekuse kahtluse alla.

“Tuleb paratamatult tõdeda, et oma lipul Antarktikas pole tänapäeval paraku sama tähendust, mis tal olnuks 100 või ka 50 aastat tagasi,” kirjutas Ansip. “Samuti poleks Eesti lippu kandval tagasihoidlikul uurimislaeval aastal 2007 või 2017 enam seda geopoliitilist tähendust, mis oli kunagi ja on veel ka tänapäeval norralaste Gjųal. Päris kindlasti on Eesti välispoliitikas oluliselt prioriteetsemaid ja seejuures veelgi selgemat geopoliitilist sõnumit kandvaid väljundeid kui rahvusliku ekspeditsiooni saatmine Antarktikasse.”

Kas polaaruuringute nimel ollakse valmis loobuma millestki muust? Kas 30 miljoni krooni lennutamine Antarktikasse on mõttekas või hoopis mõttetu? Mõnede arvates ei peaks riik kinni maksma mõne mehe lõbusõidud lõunasse, sama raha võib hoopis Eestis uute teadusprojektide tarbeks kasutada.

Uus-Meremaa on kritiseerinud eestlaste plaani rajada oma uurimisjaam antud maa-alale.

Täpsemalt saab tutvuda uurimisjaama ehitamisega seotud nüanssidest siit.

Riikliku mereturvalisuse programm / The National Strategy for Maritime Security

Riikliku mereturvalisuse programm käsitleb laevade ja sadamarajatiste turvalisuse tugevdamist reguleeriva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse rakendamist Eesti Vabariigis. Programmi eesmärk on tõhustada laevade ja sadamarajatiste turvalisust tahtliku õigusvastase tegevuse korral, nt pahatahtlikust teost või terroriaktist põhjustatud turvaintsidendid, samuti selliste tegevuste ennetamine.

Programm on koostatud Vabariigi Valitsuse poolt riikliku mereturvalisuse programmi väljatöötamiseks moodustatud asjatundjate komisjoni ettepanekute põhjal. Programmi rakendamiseks tuleb täiendada hädaolukorraks valmisoleku seadust, kehtestades volitusnormid siseministrile turvatasemete kehtestamiseks.

Programmi rakendamine ei too riigiasutuste töökorraldusele kaasa täiendavaid kohustusi ega kulutusi, vaid kajastab olemasolevate volitusnormide alusel teostavate eespoolnimetatud Euroopa Liidu määrusest tulenevate protseduuride täitmist Eesti Vabariigis. Vastavalt seletuskirjale ei ole kulutusi, mis võivad kaasneda seoses turvatasemete kehtestamisega, võimalik käesoleval ajal hinnata ning need kuuluvad hindamisele hädaolukorraks valmisoleku seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamise käigus. Vastava seaduseelnõu valmistab ette siseministeerium.

3. novembril 2005 kiideti Vabariigi Valitsuse istungil heaks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis koostatud programm ning peagi võib sellega tutvuda ministeeriumi kodulehel.

IAMU 2005 - Malmö

Photos by Dan

Pärnusse luuakse uus merekool? / Maritime school to Pärnu?

Paar nädalat tagasi juhtusin kokku toreda inimesega, Arnoga. Arno on Pärnu linna mere-elu edasiviija ning võib öelda, et ka selle hinges hoidja. Nimelt juhatab ta juba aastaid Eesti Mereakadeemia Pärnu Merenduskeskust. Paari kolleegiga korraldavad nad aastaringselt kursuseid ning koolitavad ka Pärnu Hansagümnaasiumi merendusklassi. Vaim, millega inimesed seal töötavad, on imetlusväärne. Tundub, et raha pole ainus edasiviiv jõud tänapäeva maailmas, vaid alles on ka missioonitunne, milleta selles koolis õppivatest poistest ei saaks mehi. Tööd tehakse hingega ning nagu ma olen aru saanud ja ka koha peal näinud - tööst puudust ei tule! Miks ma sellest kirjutan? Nimelt juhtis Arno minu tähelepanu uuele koostööleppele, mis sõlmiti Pärnus nelja erakonna vahel. Keskerakond, Res Publica, Isamaaliit ning Rahvaliit allkirjastasid 23. oktoobril koostööleppe, mis sai aluseks tööd alustanud koalitsioonile Pärnu linnavolikogus. Lepe sisaldab tegevuskava aastateks 2005-2009 ning koosneb 62 punktist. Meie jaoks kõige huvitavam punkt oli nr. 33 - Toetame Pärnusse merekooli loomist-. Kas tõesti hakatakse merenduse peale rohkem mõtlema? Huvitav oleks teada, millise erakonna poolt taoline ettepanek tuli... Loodame, et see ei jää paljaks tekstireaks suurte lubaduste vahel, vaid midagi ka reaalselt ära tehakse. Hoiame pöialt pulsil!

Online Nautical Dictionaries

"Dictionaries" teema alla paremal äärel lisandus link merenduse terminoloogia sõnaraamatule - Online Nautical Dictionaries. Väga ulatuslik sõnaraamat sisaldab inglise, itaalia, hispaania, saksa, poola, prantsuse, portugali ning jaapani keelseid vastseid merendusterminitele. Eesti keel kahjuks puudub.

Jälle need Somaalia piraadid / They strike again

Tundub uskumatu, kuid kahjuks on see tõsi. Järjekordne rünnak on toimunud laevale. Seekord langes piraatide saagiks Tai lippu kandev kaubalaev, mis oli teel Brasiiliast Jeemenisse ning kaubaks suhkur. Rünnak toimus Mogadishu ranniku lähedal. 26 meeskonnaliiget on võetud pantvangi ning nende eest nõutakse lunaraha. Aeg oleks hakata midagi ette võtta, mitte puhuda mulli, kui ohtlik see koht on.

Eelmiste rünnakute kohta laevadele saad lugeda siit, siit, siit ja siit.

Edit: tänane Reuteri uudis.
Edit2: sai spekuleeritud hiljuti tuttavaga, kuidas on võimalik, et piraadid ründavad rannikust juba nii kaugelt. Ning ainsaks lahenduseks sai olla "ujuv-baasi" olemasolek kuskil vahepeal, kus võetakse kütust ning puhatakse/süüakse. 11.11.05 Reuteri uudis kinnitaski meie mõtteid.

At the center of the wave of recent attacks is a mysterious, so-called mother ship that has been spotted three times since late July drifting off the northeast coast of Somalia.

"We understand that this is the vessel that is launching the speedboats that go to attack the victims," Mwangura said.

"We are still trying to discover the name of this ship, its owner, its nationality and the identity of the crew on board."

After the failed raid on the Spirit, Mwangura said the pirates apparently raced back to the "mother ship", which then set off in an unsuccessful bid to catch the fleeing cruise ship.

Somaalia piraadid ründasid jälle / New attacks off Somalia coast

Peale laupäevast matkelaeva "Seabourn Spirit" rünnakut tungisid kohalikud piraadid kallale kahele kaubalaevale, mis läbisid sama ala. Üks suur puistlasti laev ja üks ro-ro laev sattusid rünnaku alla. Õnneks suudeti piraatide eest ära sõita. Kokku on alates selle aasta märtsist toimunud Somaalia ranniku ääres 28 rünnakut laevadele. IMB (International Maritime Bureau) direktori asetäitja Jayant Abhyankar kutsub üles selles regioonis asuvaid koalitsiooni laevu tegema patrullsõite Somaalia ranniku lähedal asuvates rahvusvahelistes vetes, et vähendada kuidagigi aktiivseid rünnakuid kauba- ja reisilaevadele.

Ajaveeb, mis imeloom see selline on?

Vastuse sellele küsimusele saad, kui registreerud neljapäeval toimuvale seminarile, mis toimub IT Kolledžis. Seminaril "Ajaveebid - kas ajaviide või aja märk" astuvad üles ajaveebnikud (esinemise järjekorras) Siim Teller, Linnar Viik, Liisa, Kristjan Otsmann, Priit Hõbemägi, Peeter Marvet, Kadi Viik, Silver Meikar, Merit Karise jt. Kuna vabu kohti pidi veel olema, siis soovitan teil üks koht endale ära bronneerida. Seda saate teha siin.

Somaalia piraadid ründasid matkelaeva / Cruise ship attacked by Somali pirates

Laupäeval (05.11.05) sattus matkelaev "Seabourn Spirit" Somaalia piraatide rünnaku alla. Viimase kolme aastaga väga aktiivseks muutunud piraadid üritasid tungida matkelaeva pardale kasutades kahte kiirkaatrit ning olles varustatud granaadiheitjatega ning automaatidega. Rünnak toimus 100 miili Somaalia rannikust eemal. "Seabourn Spiritit" opereerib Seabourn Cruise Line, mis on Carnival korporatsiooni tütarettevõte. Tavapäraselt ajakirjandusele on ka selle uudise juures erinevate väljaannete faktid erinevad. Los Angeles Times väidab, et laeva pardal viibis 161 meeskonnaliiget ning 151 reisijat, mis teeb kokku 312 inimest. Inglaste The Sunday Times'i allikate väitel oli pardal aga 302 inimest. Samas on nad üksmeelel kannatada saanud inimeste arvus: 1 meeskonnaliige sai vigastada šrapnelli tagajärjel.

Kõige tähtsam info on aga LATimes'i meestel saamata jäänud. Peeter Marvet pööras minu tähelepanu uuele "relvale", mida tänapäeval matkelaevad (miks mitte ka konteiner- ja teised kaubalaevad) hakkavad rohkem ja rohkem kasutama, eriti peale sellist reklaamülesastumist "Seabourn Spiriti" poolt maailma üheks ohtlikumaks piirkonnaks tituleeritud kohas... The Sunday Times mainib ära, et laev hakkas piraatidele vastu kasutades "sonic blasterit" (heli/lööklaineõhkija???). See mitteletaalne aparaat kiirgab välja ülivõimsaid õhuvõnkeid, mis niidab vastastel jalad alt. Satelliiditaldriku suurune aparaat kinnitatakse laeva külgedele. Töötatud on see välja USA (loomulikult!) poolt, et nurjata väikeste kaatrite rünnakuid sõjalaevade vastu. Huvitav, kas selle "relva" kasutamise peale laevadel hakati tõsisemalt mõtlema peale rünnakut USS Cole vastu Jeemenis.

The liner used a sonic blaster to foil the pirates. Developed by American forces to deter small boats from attacking warships, the non-lethal weapon sends out high-powered air vibrations that blow assailants off their feet.

Kuid nüüd tekib küsimus: miks ronis selline matkelaev, mille reiside hinnad algavad £6100 ning ulatuvad kuni £18270 välja, sellisesse piirkonda nagu Somaalia ranniku lähedus? Marsruut oli tollel hetkel Alexandria (Egiptus) - Mombasa (Keenia). Teades, kui ohtlik on mööduda sellest rannikust oleks võinud teha väikese ringi ning hoida kokku nii enda (meeskonna) kui ka reisijate närve. Kuid nüüd on vähemalt neil millestki rääkida tulevikus oma lastelastele...

Edith Laird of Seattle, who was traveling with her daughter and a friend, told the British Broadcasting Corp. in an e-mail that her daughter saw the pirates out the window.

Euroopa Liidu struktuurfondide teemaline fotokonkurss

Rahandusministeerium korraldab ajavahemikus 1. november 2005 kuni 1. juuni 2006 Euroopa Liidu struktuurifondide teemalise fotokonkursi. Rohkem infot SIIT.

Navionics hires Scandinavian area manager

Navionics, an Italian manufacturer of electronic navigational charts, has appointed Jens Kristiansen as the company's new area manager for Scandinavia. Kristiansen, who has 10 years' technical and sales experience in the marine market, will be responsible for providing local support to Navionics' network of distributors and dealers in Norway, Sweden and Denmark.

Founded in 1984, Navionics is headquartered in Viareggio, Italy, with sales and manufacturing facilities in seven countries. Its cartographic database comprises more than 25,000 charts and port plans, making it the largest privately owned database of its kind, says the company.

IBI Magazine, 27.10.2005

Tänud Mairoldile uudise eest.

SLK hakkab opereerima Arco Vara uut laeva

Soome laevanduskontserni Silja Line tütarettevõte Seawind sõlmis kinnisvarakontserni Arco Vara omanikele kuuluva firmaga Euro Shipping OÜ ropax-tüüpi kaubalaeva Star Wind ostu-müügilepingu. Tehingu väärtust Silja Line ei avalikustanud.

OÜ Euro Shipping omanikud on kinnisvaragrupi Arco Vara suuromanikud Richard Tomingas ja Arti Arakas. Laeva hakkab opereerima Saaremaa Laevakompanii uus tütarettevõte, ühe variandina on kaalumisel järgmisel aastal avatav Sillamäe-Kotka laevaliin.

Euro Shippingu juhatuse liige Arti Arakas teatas BNS-le, et varem Tallinna-Helsingi liinil sõitnud Star Windi ostmine on uue ettevõtte esimene investeerimisprojekt ega ole seotud Arco Varaga. Tema sõnul on laevaostu finantseerimisel kasutatud nii omavahendeid kui võõrkapitali.

Laevakompanii juhatuse esimehe Tõnis Rihvki sõnul ei ole veel otsustatud kas uus laev läheb Sillamäe-Kotka liinile. Välistada ei saavat ka mõnda muud, kas olemasolevat või päris uut liini. 1997. aastal Norras ehitatud Star Wind on 158 meetrit pikk ja 21,6 meetrit lai.

saarlane.ee 20.10.2005

Uudisele viitamise eest tänud Mairoldile.

Uudiseid koduriigist

13. septembri Äripäev andis teada, et Tallinna linnavalitsusel on plaanis moodustada Merekomisjon. Komisjoni kuuluvad Tallinna abilinnapea Jüri Ratas, Jüri Lember Eesti Mereakadeemiast, Hannes Kuhlbach aktsiaseltsist TALLINNA SADAM, Viktor Palmet MTÜ Eesti Sadamate Liidust, Kalev Vapper ESS Kalev Tallinna Jahtklubist, Viktor Siilats aktsiaseltsist IEG ja Jüri Käo MTÜ Eesti Jahtklubide Liidust. Tööd hakkab juhtima abilinnapea Toivo Promm.

"Kuigi meri on üks Tallinna visiitkaartidest, oleme täna olukorras, kus linna seob reaalselt merega vaid tema geograafiline paiknemine mere ääres,"

Hetkel on olukord selline, kus Tallinnal on 43 kilomeetrit rannajoont, kuid kuulub linnale ainult 1 kai - Linnahalli kai.

Tallinnal pole oma kauba- ega reisisadamat, kuigi linna läbib aastas ligikaudu 10 miljonit tonni transiitkaupu ning 80% Tallinna saabuvatest ja lahkuvatest turistidest.

Kahjuks pole artiklis kirjutatud, millega Merekomisjon täpsemalt tegelema hakkab ning kui kauaks on komisjon loodud.

Värskemad uudised 2. novembri Äripäevast räägivad aga sellest, et Tallinna linnal on võimalus hakata sadamaomanikuks.

Tallinnas ja majandusministeeriumis võimu enda kätte saanud keskerakondlased hakkavad pärast uue linnavalitsuse tööle rakendamist ette valmistama uut sadamaäri muutmise plaani, ütles Tallinna volikogu avalike suhete juht Georg Pelisaar. Selle kohaselt arvab riik Vanasadama praeguse omaniku Tallinna Sadama varade hulgast välja ja annab üle Tallinnale.

Tallinna volikogu esimees hr Toomas Vitsut arvab, et kruiisilaevadele oleks paras koht sildumiseks Paljassaare sadam, mis hetkel on väga kehvas seisus ning vajaks suuri investeeringuid.

“Suured reisilaevad on väga ilusad ning sobivad hästi kesklinna,” ütles Tallink Grupi nõukogu esimees Toivo Ninnas. “Paljassaares tuleks laevade ja reisijate teenindamiseks hirmus suure raha eest juurde ehitada, mida ma ei pea õigeks.”

Malemängud Tallinna Sadamaga on olnud poliitikute meeltes juba aastaid. 2001. aastal arvas Äripäev, et Tallinna Sadam tuleks "tükeldada" ja erastada. Põhjuseks toodi konkurentsi tekitamine sadamate vahe, teenuse kvaliteedi tõstmine ning hindade vähenemine.

Puksiiri Jupiter 6 kadumine vol. 3 / Missing tug Jupiter 6 vol. 3

Paistab, et teooria piraatide kohta hakkab rohkem ja rohkem vett pidama. Josh Lawrence, ühe puksiiri meeskonnaliikme vend, on võtnud ühendust Cape Argus toimetusega ning teatanud, et tal on alust arvata, et puksiir on röövitud piraatide poolt ning laevafirma omanikud peavad hetkel läbirääkimisi nendega. Puksiiri meeskond pidi veel elus olema.

Puksiir Jupiter 6 ajalugu:

1975 SEA HUSKY, 1980 CHAMBON ALIZE, 1982 REDOUBTABLE, 1990 BRITOIL 3, 1995 GERONIMO TWO, 2002 THESEUS, 2004 JUPITER 6

Tug/AHT/Supply
Registered: IMO 7391745 /(GBR)ON 363690 /(FRA)ON 532994S
299 GRT, 85 NRT, L39,93m(32,19), B10,14m, D4,611m(5,31) - fifi, salv.
2 4bl. cpp, bowthr. 300bhp, 2x diesel 4tew V16cyl B&W ALPHA type 16V23LU, 4690bhp total, sp 13,5kn, bp 65t

1975: Built by "Brodogradiliste Tito" at Mitrovica (YN 925)
1975 -xx/04: delivered to "R.B. Leasing Co" at London, mng "K/S Bugge Supply Ships III A/S"(Oscar Bugge) at Tonsberg (NOR) (GBR flag, ON 363690, c/s GURR)
1980: To "Cie Chambon Soc.Gén. De Remorquage et de Travaux Maritimes" at Marseille (FRA), renamed CHAMBON ALIZE (FRA flag, ON 532994S, c/s FPQV)
1982: To "Alexandra Marine Transportaion Ltd" at Liverpool, renamed REDOUBTABLE
(GBR flag, ON 363690, c/s GURR, 311 GRT, 86 NRT)
1990: To "Britoil Offshore Services Pte Ltd" at Singapore, renamed BRITOIL 3
1995: To "Transpacific Towage Inc" at Manila (PHL) (447 GRT, 134 NRT), renamed GERONIMO TWO (ON 000583, c/s DUA2441)
2000: To "Keppel Smit Transpacific Inc"
2002: To "Coloured Fin Ltd" at Chaguaramas, Trinidad (TTO), renamed THESEUS (TTO flag, c/s 9YFE)
2004: To "Jupiter Shipmanagement Inc" at Mumbai (IND), renamed JUPITER 6 (VCT flag, c/s J8B3049)
2004: still in service

Eesti Mereakadeemia Teadus- ja Arenduskeskus

Eesti Mereakadeemia Teadus- ja Arenduskeskus avas oma kodulehe.

Transpordi arengukava 2006-2013

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on valmis saanud transpordi arengukavaga aastatel 2006-2013. Arengukava hõlmab suuremaid transpordi infrastruktuuri arendamise projekte ning selles käsitletakse nii lennu-, mere- kui maismaatranspordi liikide problemaatikat. Eesmärkide seadmisel ja meetmete väljatöötamisel on arvestatud, et transport toimib koosmõjus ümbritseva keskkonnaga laiemas mõistes. Nii pöörab arengukava tähelepanu ka keskkonnaalastele tegevustele ning piirkondade sotsiaal-majandusliku arengu ja transpordipoliitiliste eesmärkide vastastikustele seostele. Suuremat tähelepanu pööratakse probleemide ettenägemisele ja ennetamisele - negatiivsete tagajärgede leevendamine läheb ühiskonnale kordi kallimaks, kui nende vältimine või mõju vähendamine. Arengukava leiad SIIT.